Eesti Pank: ettevõtjad, teil on veel veidi aega
Ettevõtetel on jäänud veel pisut aega, et teha soodsas intressikeskkonnas muudatusi, mis võimaldaks neil toime tulla kõrgemate intressimäärade ning tööjõu kallinemisega, märkis Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel.
Eile teatas Euroopa Keskpank (EKP), et lõpetab detsembriga rahatrüki ehk võlakirjade tagasiostuprogrammi, mis pidi majandust oluliselt turgutama. Tuleva aasta suve lõpust peaksid hakkama tõusma intressimäärad, mis mõjutavad ka meie laenuintresse.
Ikkagi aitas Eesti majandust turgutada
Kuigi räägitakse, et keskpanga lõdval rahapoliitikal pole majandusele oodatud mõju olnud, siis Luikmeli kinnitusel on Eesti majandus väga madalate intressimäärade toel kosunud. „Madal intressimäärade tase on soodustanud investeeringuid nii Eestis kui ka meie ekspordi sihtturgudel. Eesti ettevõtjad on madalate intresside perioodi küllaltki targalt kasutanud, valmistades ette ning viies ellu efektiivsuse kasvule suunatud investeeringuid,“ märkis ta.
Tootlikkuse kasvule suunatud investeeringud aitavad Luikmeli sõnul omakorda paremini toime tulla järjest kallineva tööjõu nappusega. „Varasemast on õpitud seda, et mõistlik on hoiduda investeeringutest, mis pole seotud ettevõtte põhitegevusalaga. Seetõttu on madalate intresside tingimustes suurimate riskidega ehitus- ja kinnisvaraalane tegevus jäänud pigem nendele ettevõtetele, kelle jaoks see on põhitegevusala,“ lisas Luikmel.
Ettevõtjatel veel veidi aega
Luikmeli kinnitusel ei vaja Euroopa ning Eesti majandus praegu täiendavat ergutamist.
Tema sõnul on majanduskasv euroalal jõudnud faasi, kus järjest rohkem avalduvad pakkumise piirangud – tööjõu ja tootmispõhivara nappus. See toobki kaasa palkade ja hindade kasvu.
„Turuootustele vastavalt tõusevad intressid esialgu küllaltki mõõdukas tempos, jäädes ajaloolisest keskmisest tasemest madalamaks veel vähemalt paariks aastaks. See on tänane hinnang ja sellest tulenev turuootus. Tegelik intresside muutumine sõltub ennekõike hindade ning palkade edasisest kasvust euroalal,“ märkis Luikmel. Ehk mida kiiremaks kujuneb hinnakasv, seda selgemaks saab vajadus intresse tõsta.
„Ettevõtetel on veel jäänud pisut aega, et teha soodsas intressikeskkonnas muudatusi, mis võimaldaks neil toime tulla kõrgemate intressimäärade ning tööjõu kallinemisega,“ arvas ta.
Kraanid kohe kinni ei lähe
Luikmeli sõnul neljapäevasel EKP pressikonverentsil rahapoliitikas järgmiseks aastaks suuri muutusi ei prognoositud – euroala keskpankade varaostuprogrammi võlakirjade juurdeostud lõpevad, aga järgmisel aastal jätkub aeguvate võlakirjade reinvesteermine.
„Kui varaostuprogrammi tulemusel moodustunud võlakirjaportfellis mõni võlakiri aegub, siis ostetakse selle asemele uus. Seega jääb võlakirjade ostuprogrammis emiteeritud raha veel mõnda aega mõjutama euroala likviidsuskeskkonda,“ selgitas Luikmel.
Mario Draghi teatas 2015. aasta jaanuaris, et EKP alustab suure võlakirjade ostuprogrammiga. Praeguseks on keskpank ostnud umbes 3 triljoni euro eest nii riikide kui ka ettevõtete võlakirju üle Euroopa.
Eilsel istungil otsustas Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 0,00 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 0,25 protsenti ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana −0,40 protsenti.
Nõukogu sõnul jäävad intressimäärad samale tasemele vähemalt kuni järgmise suve lõpuni.