Artikkel
  • Jaga lugu:

    Beckhami-trikk päästaks Eesti tööstuse

    Eesti Panga majandusprognoosist jääb kõlama mure Eesti tööstuse pärast, samal ajal näevad töösturid esmaabi turundusest.

    Iglusaunu tootev Creative Woodworks kasutas hiljuti turunduses endise tippjalgpalluri David Beckhami abi.Foto: Elmo Riig, Sakala/Scanpix
    Rõivatootja Sangar juhatuse esimees Raul Saks tõdes, et Eesti majandus on kulgemas suunas, kus odavaid tooteid ei saa suures mahus enam toota. Tema hinnangul suudavad palgasurvega paremini toime tulla pigem väikesed ettevõtted, sest nende tööjõuvajadus on väiksem ja ilmselt on neis ettevõtteis ka rohkem paindlikkust, et töötajale vastu tulla.
    Paindlikkusele viitas ka iglusaunade tootja Creative Woodworksi juhatuse liige Priit Kallas, kes tõdes, et kindlasti on ka nemad tundnud palgasurvet, ent seda püütakse lahendada pigem loominguliselt, pakkudes töötajatele lisaks palgatõusule ka hüvesid. Sarnaselt Saksaga arutles ta, et väikesed ettevõtted saavad oma töötajatele pakkuda paindlikumaid tingimusi, teisalt räägib väikeettevõtete kahjuks aga just nende väiksus ning seega ka rahaline piiratus.
    Eesti Panga hinnangul jätkub palgakasv ka järgnevatel aastatel. Aastane palgakasv peaks jääma umbes 6% juurde. Kui tänavu peaks keskmine brutopalk jääma 1303 euro juurde, siis 2019. aastal edeneb see juba 1384 euroni. 2021. aasta keskmine brutopalk on aga prognooside kohaselt juba 1555 eurot.
    Eesi Panga hinnangul tähendab kiire palgakasv omakorda seda, et väikese tootlikkusega tööstus on sunnitud lahkuma. Eesti töötlevas töötluses on hõivatud suhteliselt enam inimesi kui näiteks teistes Balti riikides. Töötleva tööstuse tootlikkus on võrreldes teiste majandusharudega väike. Seega on Eestis seni veel küllaltki palju väikese tootlikkusega tööstust, mis tööjõukulu jätkuva suurenemise tõttu lähiaastatel arvatavasti kaob.
    Vähetootlikud tööstussektorid on töötajaid juba kaotanud ja see trend eeldatavasti jätkub. Eesti Panga president Ardo Hansson hindas, et kui palgasurve paneb inimesi suunduma tootlikumasse sektorisse, on see majanduse seisukohalt hea. "Kui aga liiguvad vähemtootlikku sektorisse, pärsib see majanduskasvu," ütles Hansson pressikonverentsil.
    Beckhami-trikk tuleb kasuks
    Ka teeb Eesti Panka murelikuks Eesti ettevõtete ekspordivõimekus tervikuna. Eestis on tööjõukulu kasv olnud üks Euroopa kiiremaid, mis on teinud Eesti toodete ekspordi raskemaks, sest Eesti ekspordihinnad on edenenud kiiremini kui konkurentide hinnad.
    Kallas nentis, et ka neil on tuleval aastal plaan hindu tõsta, sest kasvanud on nii palga- kui ka toorainekulu. Samas rõhutas ta, et Eesti ettevõtted peaksid üha enam oma tooteid oskama turundada. Iglusaunade puhul on selle ehedaim näide mõne päeva eest palju meediafuroori põhjustanud Instagrami postitus, kus endine tippjalgpallur David Beckham iglusauna mõnusid naudib.
    Nutikale turundamisele viitas ka Saks. Ta tõdes, et kui Sangari bränd ei ütle väljaspool Eestit just väga palju ning selle viimine inimeste teadvusesse nõuab palju aega ja raha, läks Sangar seda teed, et ostis ära kaubamärgi Oscar of Sweden, millel on suurem potentsiaal ka välisturge kõnetada.
    Eesti Panga hinnangul hakkas Eesti ekspordi turuosa peamiste kaubanduspartnerite juures vähenema juba eelmisel aastal, kui nende riikide majandusolukord oli erakordselt hea ja kasv kiire. Tööjõunappusest tingituna jätkavad palgad Eestis kasvu, mistõttu ka tootmine muutub veelgi kallimaks.

    "Meil on tõsine oht sattuda sarnasesse olukorda nagu Soome mõned aastad tagasi. Sealne majandus jahtus, kuid samal ajal jätkus kiire palga kasv. See viis alla ekspordi konkurentsivõime, millele järgnes mitu aastat majanduslangust. Soome näite varal on näha, et konkurentsivõime kaotuse järel võib majandus aastaid vinduda ja inimeste sissetulekud sel ajal ei kasva."

    Eesti panga president Ardo Hansson

    Eesti Pank: majanduskasv hakkab aeglustuma

    Tänavu kasvab Eesti majandus 3,6%, järgmisel aastal 3,2%, aga 2020. aastaks aeglustub kasv juba 2% lähedale, kirjutas Eesti Pank kolmapäeval avaldatud prognoosis.
    Majanduskasvu aeglustumise üks põhjus on, et inimesi lisandub tööturule aina vähem. Teine põhjus on ettevõtete konkurentsivõime probleemid, millele viitab Eesti turuosa vähenemine peamistel eksporditurgudel.
    Kuna palgakasvu mõju avaldub täies mahus alles mitme aasta jooksul, varjutab konkurentsiolukorra halvenemine ka eelseisvaid aastaid.
    Hinnatõus Eestis on aeglustumas, peamiselt maksude ja energia tõttu. Tarbijahindade kiirem kasv jäi aastasse 2018 ja alates 2019. aastast aeglustub hinnatõus 2% lähedale. Kuigi majanduse kasvutsükli tipp on läbitud, püsib palgakasv tööjõupakkumise vähesuse tõttu hoogne ja kergitab ennekõike teenuste, kuid ka kaupade hindu. Samas väheneb varasematel aastatel märkimisväärne maksutõusude mõju üldisele hinnakasvule ja ka energia kallinemine ei mõjuta tarbijakorvi maksumust enam nii palju kui varem.
    Majanduskasvu aeglustumisele vaatamata laekub makse Eestis tavapärasest enam ja seetõttu oleks mõistlik riigi kulude planeerimisel kuni 2021. aastani teha riigieelarve ülejäägis, soovitab Eesti Pank. See võimaldaks koguda headel aegadel varu, mida saaks majandustsükli languse ajal kasutada Eesti majanduse ergutamiseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Fortum saab Uniperi tõttu 6 miljardit kahjumit
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.