Pille Ivask • 20. detsember 2018
Jaga lugu:

Beckhami-trikk päästaks Eesti tööstuse

Eesti Panga majandusprognoosist jääb kõlama mure Eesti tööstuse pärast, samal ajal näevad töösturid esmaabi turundusest.

Iglusaunu tootev Creative Woodworks kasutas hiljuti turunduses endise tippjalgpalluri David Beckhami abi.  Foto: Elmo Riig, Sakala/Scanpix

Rõivatootja Sangar juhatuse esimees Raul Saks tõdes, et Eesti majandus on kulgemas suunas, kus odavaid tooteid ei saa suures mahus enam toota. Tema hinnangul suudavad palgasurvega paremini toime tulla pigem väikesed ettevõtted, sest nende tööjõuvajadus on väiksem ja ilmselt on neis ettevõtteis ka rohkem paindlikkust, et töötajale vastu tulla.

Paindlikkusele viitas ka iglusaunade tootja Creative Woodworksi juhatuse liige Priit Kallas, kes tõdes, et kindlasti on ka nemad tundnud palgasurvet, ent seda püütakse lahendada pigem loominguliselt, pakkudes töötajatele lisaks palgatõusule ka hüvesid. Sarnaselt Saksaga arutles ta, et väikesed ettevõtted saavad oma töötajatele pakkuda paindlikumaid tingimusi, teisalt räägib väikeettevõtete kahjuks aga just nende väiksus ning seega ka rahaline piiratus.

Eesti Panga hinnangul jätkub palgakasv ka järgnevatel aastatel. Aastane palgakasv peaks jääma umbes 6% juurde. Kui tänavu peaks keskmine brutopalk jääma 1303 euro juurde, siis 2019. aastal edeneb see juba 1384 euroni. 2021. aasta keskmine brutopalk on aga prognooside kohaselt juba 1555 eurot.

Eesi Panga hinnangul tähendab kiire palgakasv omakorda seda, et väikese tootlikkusega tööstus on sunnitud lahkuma. Eesti töötlevas töötluses on hõivatud suhteliselt enam inimesi kui näiteks teistes Balti riikides. Töötleva tööstuse tootlikkus on võrreldes teiste majandusharudega väike. Seega on Eestis seni veel küllaltki palju väikese tootlikkusega tööstust, mis tööjõukulu jätkuva suurenemise tõttu lähiaastatel arvatavasti kaob.

Vähetootlikud tööstussektorid on töötajaid juba kaotanud ja see trend eeldatavasti jätkub. Eesti Panga president Ardo Hansson hindas, et kui palgasurve paneb inimesi suunduma tootlikumasse sektorisse, on see majanduse seisukohalt hea. "Kui aga liiguvad vähemtootlikku sektorisse, pärsib see majanduskasvu," ütles Hansson pressikonverentsil.

Beckhami-trikk tuleb kasuks

Ka teeb Eesti Panka murelikuks Eesti ettevõtete ekspordivõimekus tervikuna. Eestis on tööjõukulu kasv olnud üks Euroopa kiiremaid, mis on teinud Eesti toodete ekspordi raskemaks, sest Eesti ekspordihinnad on edenenud kiiremini kui konkurentide hinnad.

Kallas nentis, et ka neil on tuleval aastal plaan hindu tõsta, sest kasvanud on nii palga- kui ka toorainekulu. Samas rõhutas ta, et Eesti ettevõtted peaksid üha enam oma tooteid oskama turundada. Iglusaunade puhul on selle ehedaim näide mõne päeva eest palju meediafuroori põhjustanud Instagrami postitus, kus endine tippjalgpallur David Beckham iglusauna mõnusid naudib.

Nutikale turundamisele viitas ka Saks. Ta tõdes, et kui Sangari bränd ei ütle väljaspool Eestit just väga palju ning selle viimine inimeste teadvusesse nõuab palju aega ja raha, läks Sangar seda teed, et ostis ära kaubamärgi Oscar of Sweden, millel on suurem potentsiaal ka välisturge kõnetada.

Eesti Panga hinnangul hakkas Eesti ekspordi turuosa peamiste kaubanduspartnerite juures vähenema juba eelmisel aastal, kui nende riikide majandusolukord oli erakordselt hea ja kasv kiire. Tööjõunappusest tingituna jätkavad palgad Eestis kasvu, mistõttu ka tootmine muutub veelgi kallimaks.

Eesti panga president Ardo Hansson

"Meil on tõsine oht sattuda sarnasesse olukorda nagu Soome mõned aastad tagasi. Sealne majandus jahtus, kuid samal ajal jätkus kiire palga kasv. See viis alla ekspordi konkurentsivõime, millele järgnes mitu aastat majanduslangust. Soome näite varal on näha, et konkurentsivõime kaotuse järel võib majandus aastaid vinduda ja inimeste sissetulekud sel ajal ei kasva."

Eesti Pank: majanduskasv hakkab aeglustuma

Tänavu kasvab Eesti majandus 3,6%, järgmisel aastal 3,2%, aga 2020. aastaks aeglustub kasv juba 2% lähedale, kirjutas Eesti Pank kolmapäeval avaldatud prognoosis.

Majanduskasvu aeglustumise üks põhjus on, et inimesi lisandub tööturule aina vähem. Teine põhjus on ettevõtete konkurentsivõime probleemid, millele viitab Eesti turuosa vähenemine peamistel eksporditurgudel.

Kuna palgakasvu mõju avaldub täies mahus alles mitme aasta jooksul, varjutab konkurentsiolukorra halvenemine ka eelseisvaid aastaid.

Hinnatõus Eestis on aeglustumas, peamiselt maksude ja energia tõttu. Tarbijahindade kiirem kasv jäi aastasse 2018 ja alates 2019. aastast aeglustub hinnatõus 2% lähedale. Kuigi majanduse kasvutsükli tipp on läbitud, püsib palgakasv tööjõupakkumise vähesuse tõttu hoogne ja kergitab ennekõike teenuste, kuid ka kaupade hindu. Samas väheneb varasematel aastatel märkimisväärne maksutõusude mõju üldisele hinnakasvule ja ka energia kallinemine ei mõjuta tarbijakorvi maksumust enam nii palju kui varem.

Majanduskasvu aeglustumisele vaatamata laekub makse Eestis tavapärasest enam ja seetõttu oleks mõistlik riigi kulude planeerimisel kuni 2021. aastani teha riigieelarve ülejäägis, soovitab Eesti Pank. See võimaldaks koguda headel aegadel varu, mida saaks majandustsükli languse ajal kasutada Eesti majanduse ergutamiseks.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas