21 viisi, kuidas suurendada emotsionaalset intelligentsust

Emotsionaalne intelligentsus võimaldab sul tunda taasärkamist. Idee, et meil on võimalik tuvastada, aru saada ja juhtida oma emotsioone, on olemas olnud juba mõnda aega. Viimastel aastatel on selle populaarsus aga kasvanud, osalt selle tõttu, et ühiskond on rohkem polariseeritud. Ja paljud noorema põlvkonna esindajad avastavad emotsionaalse intelligentsuse sisu esmakordselt.

Kui tahame oma emotsionaalset intelligentsust parandada, siis kust peaksime alustama? Oma raamatus "EQ Applied: The Real-World Guide to Emotional Intelligence" toon ma välja mitu praktilist nõuannet, mida saab igapäevaselt kasutama hakata. Mõned neist võtavad päevas aega vaid paar minutit.

Allpool on välja toodud 21 minu lemmikut.

Võta sel nädalal aega, et vastata allpool olevatele küsimustele. Seejärel küsi neid küsimusi inimeselt, keda usaldad.

• Kuidas mõjutavad tujud minu mõtteid ja otsuste tegemist?

• Kuidas kirjeldaksin oma suhtlusstiili ja selle mõju teistele?

• Millised teiste inimeste omadused mind häirivad? Miks?

• Kas mul on raske tunnistada, kui ma olen eksinud? Miks see nii on?

• Mis on minu tugevused? Mis on minu nõrkused?

Mõtle vastuste üle sügavalt järgi. Kasuta neid selleks, et endast ja oma emotsioonidest paremini aru saada.

Kui arst üritab haigust diagnoosida, siis ta palub sul oma valu kirjeldada. Nad võivad välja pakkuda sõnu nagu terav, tuim, põletav, valutav, kramplik, näriv, raske, torkiv, tuikav ja iiveldav. Mida täpsemalt sa kirjeldad, seda lihtsam on arstil sinu probleemi diagnoosida ja seda ravida.

Emotsioonidega toimib asi sarnaselt. Kui sa kasutad oma tunnete kirjeldamiseks konkreetseid sõnu, siis on lihtsam nende põhjustele jälile jõuda. Järgmine kord, kui tunned tugevat emotsionaalset reaktsiooni, siis vaata sissepoole ning proovi kirjeldada, mida sa tunned. Aga kirjelda ka seda, miks sa seda tunned. Pane oma tunded sõnadesse.

Kui tunned, et hakkad mingile olukorrale emotsionaalselt reageerima, siis tee paus. Kui võimalik, mine välja jalutama. Kui oled rahunenud, siis tule tagasi ja otsusta, kuidas tahad edasi liikuda.

Kui kipud liiga vara uutele kohustustele "jah" ütlema või ütled tihtipeale seda, mida hiljem kahetsed, siis küsi endalt enne rääkimist kolm kiiret küsimust:

• kas seda on vaja öelda?

• kas seda pean mina ütlema?

• kas seda peaksin ütlema kohe praegu?

See võib toimida ka teistpidi. Kui oled rohkem introvertne ja leiad tihtipeale, et pole ennast piisavalt väljendanud, siis küsi endalt:

• kas ma kahetsen hiljem, et ma seda ei rääkinud?

Kui sa kellegagi räägid, siis tihtipeale kasutab vestluspartner sinuga sama hääletooni. Kui sa räägid rahulikult ja ratsionaalselt, siis vastab ta samaga. Kui sa karjud, siis ta teeb sama. Kui vestlus hakkab eskaleeruma, siis keskendu oma hääletoonile – püüa seda muuta pehmemaks. Sa oled üllatunud, kui näed, kuidas teine inimene sama teeb.

Kui hakkad rääkima tundlikust teemast, siis mõtle läbi, kus ja millal sa seda teed. Sinu eesmärk peaks olema rahulik ja ratsionaalne vestlus. Lisaks sellele on tähtis, et sa teema sisse juhataksid. Selleks tasub näiteks vabandada, tänu avaldada või öelda, et järgnev jutuajamine võib teist osalist solvata ning see pole eesmärk.

Kui emotsioone on liiga palju ning need mõjutavad sinu hinnanguid, siis proovi mõelda tulevikule. Millised on sinu käitumise tagajärjed? Nii lühi- kui ka pikaajaliselt? See võib aidata sul oma mõtteid selgemaks muutuda ning teha otsuseid, mille üle oled hiljem uhke.

Kui avastad, et oled negatiivsete emotsioonidega hädas, siis küsi endalt – mida see tunne mulle ütleb? Kuidas ma saan seda emotsiooni kasutada muutuste tegemiseks?

Emotsionaalne "kaaperdamine" on olukord, kus sa kaotad oma emotsioonide üle täielikult kontrolli. Tihtipeale võivad sellise olukorra tekitada mitu üksteisele järgnevat sündmust, mis lükkavad sind lõpuks nii-öelda üle ääre.

Kui sa midagi sellist koged, siis on hea küsida endalt allpool olevaid küsimusi:

• miks ma nõnda reageerisin?

• kui niimoodi uuesti juhtuks, siis mida ma muudaks?

• mida ma peaksin omale järgmisel korral ütlema, et selgemalt mõelda?

Kui sa saad lõpuks aru, miks sa niimoodi reageerisid, siis saad ennast ja oma reaktsioone hakata ümber treenima.

Teiste suhtes lahke olemine ja aitamine pole halvad asjad, aga ka sellel on piirid. Kui ütled kõigile küsimustele "jah", siis oled lõpuks läbipõlenud ning endale keskendumiseks ei jää enam aega. Tasub meeles pidada, et iga kord, kui ütled "jah" asjadele, mida sa tegelikult ei taha, ütled sa "ei" asjadele, mida sa tahad.

Ole sellega väga täpne. Näiteks soovitavad autorid Sheila Heen ja Douglas Stone küsida usaldusväärselt kolleegilt või ülemuselt seda küsimust:

• mis on üks asi, mis hoiab mind sinu hinnangul tagasi?

Kui sa saad kriitikat, siis võib tekkida tung seda isiklikult võtta. Ära tee seda. Selle asemel tuleks keskenduda kahele küsimusele:

• kui ma panen oma isiklikud tunded kõrvale, siis mida saan sellest alternatiivsest perspektiivist õppida?

• kuidas ma saan seda tagasisidet kasutada oma arengu kiirendamiseks?

Tasub meelde tuletada, et suurem osa kriitikast on tegelikult tõsi. Ja isegi kui see nii ei ole, siis annab see sulle võimaluse näha teiste perspektiivi.

Kui inimene räägib sulle oma raskustest, siis kuula teda tähelepanelikult. Ära allu tungile hinnanguid anda, vahele segada või endast rääkida. Kuulamise ajal ei peaks välja pakkuma ka lahendusi. Selle asemel proovi aru saada, kuidas ja miks inimene nii tunneb.

Seejärel küsi endalt:

• millal olen sarnaseid tundeid tundnud?

Kui sul on tekkinud parem arusaam, mida vestluskaaslane tunneb, siis on temast parem aru saada.

Võta igal nädalal 20 minutit selleks, et mõelda, mille ja kelle üle oled sa oma elus tänulik. See võib olla sinu partner, sõber, äripartner või kolleeg. Võta üks hetk, et sellele inimesele kirjutada väike kiri, helistada või temaga kokku saada. Ütle talle, kuidas ta on sind aidanud ja mida sa tema puhul väärtustad.

Proovi aru saada olukordadest, kus teised tekitavad sinus hirmu, mille eesmärk on sinu emotsioone ja tegevusi mõjutada. Tihtipeale kardame me tundmatust ning selle tõttu tuleb ennast teemaga rohkem kurssi viia ning kaaluda vastuargumentide esitamist. Proovi näha tervet pilti.

Tõenäoliselt on just neid kolme sõna kõige raskem öelda:

"Ma palun vabandust."

Kui suudad oma vigu tunnistada ja õigel ajal vabandust paluda, siis arendad sa välja omadused nagu malbus ja autentsus, mis muudavad sind teiste silmis atraktiivsemaks. Lisaks sellele tasub meelde tuletada, et vabanduse palumine ei ole alati seotud õige või valega. See on tihtipeale seotud sellega, et sa sead oma suhted endast ettepoole.

Andeks andmisest keeldumine on nagu noa haava jätmine – sa ei anna omale võimalust terveneda. Selle asemel, et kibestuda, võiksid andestada ja võimaldada endal eluga edasi minna.

Autentsus tähendab, et sa jagad oma mõtteid ja tundeid teistega ning saad samal ajal aru, et kõik ei pea sinuga nõustuma. Ausust tuleb aga praktiseerida austusega. Autentsus ei tähenda, et sa jagad kõike kõigiga. See tähendab, et oled selge ja räägid seda, mida tegelikult mõtled. Sa jääd oma väärtuste ja põhimõtete juurde.

Ole ettevaatlik inimestega, kes püüavad pidevalt sind mõjutada – nad võivad suruda suhet tasemeteni, milleks sa veel valmis ei ole. Nad võivad tihtipeale näidata soojust ja kiindumust, aga järgmisel hetkel oma tuju kaotada. Nad leiavad viise, kuidas sind "karistada", kui sa nende tahtmise järgi asju ei tee.

Kui suhe areneb liiga kiiresti, siis ära karda asju aeglustada. Ära karda ütelda "ei", kui sulle miski ei meeldi.

Kui koged negatiivset olukorda, siis on raske oma tundeid kontrollida. Kui keskendud oma mõtetele, siis saad kontrollida seda, kuidas sa tunnetele reageerid. Ära eira oma tundeid – selle asemel tuleks neid teadvustada. Seejärel liigu edasi nii, et see oleks harmoonias sinu eesmärkide ja väärtustega.

Järgmine kord, kui keegi sind kiidab, küsi endalt järgnevat:

• mida ma saan sellest kiitusest õppida?

• mida ma hästi tegin? Kuidas saaksin seda uuesti teha?

• kes aitas mul asju hästi teha? Kas ma saaksin ka neid tänada?