4 olulisemat mõjurit uue aasta kaubanduses

Kodumaistes äriringkondades räägitakse kasvu aeglustumisest ja valmistumisest languseks või vähemalt paigalseisuks. Vaadates möödunud aastat, on mõnel kaubandussektoril nagu mootorsõidukite, elektroonika, kosmeetika ja ravimite müük läinud hästi, aastakasv on 10% ümber. Toidu- rõiva- ja jalatsikaubanduse kasv on olnud tagasihoidlik, sarnases suurusjärgus inflatsiooniga, mis kohati tähendab paigalseisu. Kütuse- ja alkoholimüük on endiselt languses piirikaubanduse mõjude tõttu. Piirikaubandus mõjutab tuntavalt ka ehitusmaterjalide müüki lõunapoolsetes maakondades.

Tõenäoliselt jätkub sama trend ka uuel aastal, kui tarbijate kindlustunne püsib. Kui mitte, väheneb kindlasti esimesena suurte ja kallite kaupade ostmine. Piirikaubandusele sellist plahvatuslikku kasvu nagu möödunud kahel aastal ei ennustaks. Probleem kodumaistele kaupmeestele püsib pigem stabiilne ja pikaajaliseks murekohaks saab tarbijate juurduv harjumus Lätist ostlemas käia ja tajutud hinnavahe, isegi kui see ei ole märgiline reaalne hinnavahe.

Kaupmeestel läheb hästi siis, kui läheb hästi tarbijatel. Vaadates Eesti inimesi, on nende kindlustunne küllaltki suur, palgad ja elanike säästud jätkavad kasvu. Samas korjab sääste vähem kui pool elanikkonnast ja palgakasv ei ole jõudnud kõigi töötajateni. Kiire palgakasv elanikkonna osades rühmades on peegeldunud kaubanduses kallimate toodete müügi osakaalu kasvus ning soodsaimatelt kategooriatelt keskmistele või premium-toodetele üleminekus.

Kuna tuleval aastal peaks inflatsioon aeglustuma, ei ole kaubanduses suuri hinnatõuse oodata. See loob tarbimisvõimekust ka nendes leibkondades, kes senise kõrge inflatsiooni tingimustes ei ole saanud endale lubada näiteks parema kvaliteediga toidukaupa. Eeldusel, et palgad jätkavad kasvu ja kriisi väljastpoolt Eestit peale ei tule, peaks suuremal osal kaubandusest minema 2019. aastal sarnaselt möödunud aastale.

Kindlad välissmõjurid tulevad avalikust sektorist. Euroopa Liidu tasandil toimub nii mõndagi, mis kaubandust puudutab. Aasta alguses saab ilmselt vastu võetud ebaausate kaubandustavade direktiiv, mis annab tarneahelas võimu juurde toidutööstustele, kes on kaubanduse peamine lepingupartner.