Äripäev • 5. jaanuar • 4 min
Jaga lugu:

4 olulisemat mõjurit uue aasta kaubanduses

Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil toob Äripäeva teemaveebis Kaubandus.ee välja neli olulisemat punkti, mis võivad 2019. aastal kõige enam kaubandust mõjutada.

Nele Peil  Foto: Erakogu

Peil viitab analüütikute hinnangule, et 2019. aastal majanduskasv aeglustub ning see vältab mõnda aega, kui kriis sellesse trendi enne sisse ei sõida. Eesti siseriiklike probleemide kõrval nagu tööjõupuudus ja konkurentsivõime vähenemine ekspordis viidatakse tõsisematest ohtudest rääkides USA-Hiina kaubandussõjale ja Brexitile.

"Nende väliskaubanduse mõjurite kulgu ja mõjude ulatust ei oska me ette ennustada. Seetõttu võib 2019. aastaks prognoosida kaubandusele kõike praeguste kasvunumbrite ja müükide püsimise ning olulise kukkumise vahel," ütles ta.

Järgnevad neli olulisemat punkti, mis võivad Nele Peili hinnangul 2019. aastal mõjutada Eesti kaubandust:

1) kasv aeglustub

Kodumaistes äriringkondades räägitakse kasvu aeglustumisest ja valmistumisest languseks või vähemalt paigalseisuks. Vaadates möödunud aastat, on mõnel kaubandussektoril nagu mootorsõidukite, elektroonika, kosmeetika ja ravimite müük läinud hästi, aastakasv on 10% ümber. Toidu- rõiva- ja jalatsikaubanduse kasv on olnud tagasihoidlik, sarnases suurusjärgus inflatsiooniga, mis kohati tähendab paigalseisu. Kütuse- ja alkoholimüük on endiselt languses piirikaubanduse mõjude tõttu. Piirikaubandus mõjutab tuntavalt ka ehitusmaterjalide müüki lõunapoolsetes maakondades.

Tõenäoliselt jätkub sama trend ka uuel aastal, kui tarbijate kindlustunne püsib. Kui mitte, väheneb kindlasti esimesena suurte ja kallite kaupade ostmine. Piirikaubandusele sellist plahvatuslikku kasvu nagu möödunud kahel aastal ei ennustaks. Probleem kodumaistele kaupmeestele püsib pigem stabiilne ja pikaajaliseks murekohaks saab tarbijate juurduv harjumus Lätist ostlemas käia ja tajutud hinnavahe, isegi kui see ei ole märgiline reaalne hinnavahe.

2) tarbimisvõimekus püsib

Kaupmeestel läheb hästi siis, kui läheb hästi tarbijatel. Vaadates Eesti inimesi, on nende kindlustunne küllaltki suur, palgad ja elanike säästud jätkavad kasvu. Samas korjab sääste vähem kui pool elanikkonnast ja palgakasv ei ole jõudnud kõigi töötajateni. Kiire palgakasv elanikkonna osades rühmades on peegeldunud kaubanduses kallimate toodete müügi osakaalu kasvus ning soodsaimatelt kategooriatelt keskmistele või premium-toodetele üleminekus.

Kuna tuleval aastal peaks inflatsioon aeglustuma, ei ole kaubanduses suuri hinnatõuse oodata. See loob tarbimisvõimekust ka nendes leibkondades, kes senise kõrge inflatsiooni tingimustes ei ole saanud endale lubada näiteks parema kvaliteediga toidukaupa. Eeldusel, et palgad jätkavad kasvu ja kriisi väljastpoolt Eestit peale ei tule, peaks suuremal osal kaubandusest minema 2019. aastal sarnaselt möödunud aastale.

3) kaubandust puudutavad välismõjurid

Kindlad välissmõjurid tulevad avalikust sektorist. Euroopa Liidu tasandil toimub nii mõndagi, mis kaubandust puudutab. Aasta alguses saab ilmselt vastu võetud ebaausate kaubandustavade direktiiv, mis annab tarneahelas võimu juurde toidutööstustele, kes on kaubanduse peamine lepingupartner.

Kaubandussektori ennustuste kohaselt kaasneb sellega tarbijate jaoks paari aasta pärast toiduainete hinnatõus, sest rahvusvahelised suurtööstused saavutavad tugevama läbirääkimispositsiooni.

Keskkonnahoiu nimel keelatakse Euroopa Liidus ära mitu mugavustoodet nagu ühekordsed plastiknõud ning suurendatakse tööstuse ja kaubanduse tootjavastutuse kohustusi jäätmete kokku korjamise eest maksmisel. Kaalumisel on laiendatud tootjavastutus ka pakendile ja tekstiilile.

Tarbijamugavus versus keskkonnahoid on see debatt, milles kaubandus peab ennast positsioneerima. Pakendatud lõunasalat, ühekordne kohvitops, kiire mood, e-kaubandusega saabuvad üle pakendatud vidinad Hiinast võivad jääda meiega veel pikaks ajaks või olla juba 10 aasta pärast möödanik või vähemasti leidnud keskkonnasõbralikumad alternatiivid. Tarbijakäitumise muutmine on raske ja vastasseisu tekitav ning oodata on, et kaubandus jääb siin keskkonnakaitsjate ja mugavust soovivate tarbijate konflikti keskmesse.

4) siseriiklikud keelud

Siseriiklikult jõustus paari päeva eest keeld klientidele tasuta õhukesi kilekotte jagada. Kaupmeeste liidu liikmed korjasid juba paar aastat tagasi kassade juurest eriti õhukesed kilekotid ära, mis on nende kasutamist vähendanud selle ajaga keskmiselt 30%.

Juunist ja juulist jõustuvad kohustused peita poodides alkoholi ja tubaka väljapanekud, millega osa kauplusi on juba alustanud. Ebakindlust loob siin asjaolu, et kaupmeeste liidu ja sotsiaalministeeriumi vastavasisulist juhendit ei ole tarbijakaitseamet järelevalves nõustunud seni aluseks võtma ning oma juhendit, mille järgi kauplused saaksid oma plaanid teha, tarbijakaitseametil ei ole. Seega on turul praegu suur ebakindlus lahenduste sobivuses.

Sarnaselt möödunud aastatele avavad suured jaeketid ka alanud aastal uusi poode, värskendavad vanu, sulgevad vähemkasumlikke. Nutikassade ja nutipultide kasutus laieneb, tõenäoliselt ka toidukappide teenus, mis muutus möödunud aastast Eesti turul kättesaadavaks. Samuti on oodata jätkuvat toidu e-kaubanduse kojuveo teenuse laienemist uutesse piirkondadesse.

Kaubandusteemalisi uudiseid saab lugeda pikemalt Äripäeva teemaveebist Kaubandus.ee.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt