Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ebarealistlik ajakava seab ohtu inimese enesehinnangu

Hede Kerstin Luik esineb 21.-22. märtsil toimuval Pärnu Tarneahelakonverentsil. Foto: Erakogu

Ebarealistlik ajakava ja sobimatu ajasurve seavad ohtu inimese enesehinnangu ning see saab kiiresti juhi probleemiks, hoiatab juhtimistreener Hede Kerstin Luik.

Pärnu Tarneahelakonverentsil "Hoogne teekond" esinev juhtimistreener Hede Kerstin Luik tuletab meelde, et ajasurve all ei tööta inimene paremini, vaid lihtsalt kiiremini. "Kui kiiruse tõttu seame ohtu kvaliteedi, võivad asjad hakata n-ö õmblustest rebenema," hoiatab ta.

TULEKUL
Pärnu Tarneahelakonverents 2019: Hoogne teekond
Aeg ja koht: 21.-22. märts 2019, Pärnu Kontserdimaja
Hede Kerstin Luik esineb konverentsil ettekandega "Töö ja elu tempo on aastatega kasvanud – kuidas sellega toime tulla?", kus kõneleb lähemalt sellest, kuidas inimesi tänapäeva kiires maailmas motiveerida.
Lisaks jagavad kogemusi ja mõtteid:
Omera Khan, tarneahela professor ja riskiekspert
Zigmars Vestfals, LSG Sky Chefs kaubavedude juht
Ave Mäe, Finnairi hankejuht
Anti Orav, Pipelife Eesti juht
Rodion Põder, BLS Logistics kommertsjuht
Kristo Raud, Salvesti logistika- ja ostujuht
Kristjan Otsmann, Aja Aeglustamise Ühingu asutaja
Kristjan Maruste, COMODULE asutaja ja juht
Kristjan Eljand, STACC tegevjuht
Riho Vedler, Intepia arendusjuht
Kava täieneb!
Tutvu täpsema programmiga ja registreeri SIIN.

"Ebarealistlik ajakava ja sobimatu ajasurve seavad ohtu inimese enesehinnangu. Ja see saab kiiresti juhi probleemiks," sõnab ta.

Luik toob intervjuus välja ka kolm olulist juhtimisvigu puudutavat teemat.

Järgneb intervjuu Hede Kerstin Luigega:

Oled 20 aastat tegelenud erinevates ettevõtetes inimestega. Teame, et on töötajaid, kellele kiirus sobib ja kellel ilma tempota võib suisa igav hakata, aga on ka neid, kes eelistavad rahulikumat tööd. Kuidas kiirus töötajatele mõjuda võib? Kui suur probleem on kiirenev maailm ja sellega kasvav koormus?

Kiirenev maailm on reaalsus ja see võib olla nii probleem kui võimalus. Suurenenud on muutlikkus, ebakindlus, mitmesus ja keerukus. Ja tegutsemine määramatuses vajab pandlikkust ja kiiret reageerimist. See on makrotasand, mida me lihtsalt peame arvestama.

Tulles nüüd meeskonna ja inimese tasandile, siis inimesed on alati on erinevad ja eri vajadustega. Kiirus ja töörahu pole teineteist välistavad. Töörahu tähendab minu jaoks seda, et eesmärgid on selged ja ajakavad realistlikud. Ajasurve all ei töötata paremini, vaid lihtsalt kiiremini. Kui kiiruse tõttu seame ohtu kvaliteedi, võivad asjad hakata n-ö õmblustest rebenema. Enesehinnang on seotud töö kvaliteediga, mitte hulgaga. Ebarealistlik ajakava ja sobimatu ajasurve seavad ohtu inimese enesehinnangu. Ja see saab kiiresti juhi probleemiks.

Tihti tuleb ilmselt ette olukordi, kus inimene hindab oma võimeid valesti ja lahkub üsna pea pärast tööle asumist. Millist nõu anda juhtidele, kes peavad väga varakult ära tundma, kas tööga kaasnev kiirus ka inimesele sobib?

Räägi inimestega - küsi ja kuula. Parem on iganädalaselt võtta pool või veerand tundi iga oma võtmeinimese jaoks, kui korra aastas pidada pikka tulemusvestlusi. Ole kohal - täistähelepanuga.

Uue töötaja puhul on kasu ka mentorpaaridest. Kogenud kolleeg uue inimese kõrval saab juhil aidata olulist märgata.

Milliseid vigu Eesti juhid inimeste juhtimises reeglina teevad?

Eks juhid on eelkõige inimesed ja nii teevad nad vigu nagu teisedki - igasuguseid. Juhtimisvigu on mikrojuhtimisest liiga vähese kontrollini, oma rolli mittetajumisest ebarealistlike ootusteni. Esile tooksin vast eelkõige kolm teemat.

Esimene on eesmärgi ebaselgus või vähene kommunikeerimine. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste kaudu või teistega koos ja kui need teised ei tea eesmärki, ei saa seda soovitud tulemust saavutada.

Teiseks jääb sageli silma see, et juht kipub jääma kinni oma isiklikku stiili - kes on jõulisem, kes pehmem, kes autoritaarsem, kes juhendavam. Muidugi on hea olla teadlik oma juhtimisstiilist, samas töö vajab paindlikkust. Tulemuslikum on juhtimisstiil ja tööriistad valida vastavalt inimesele ja olukorrale. Üks meeskonnaliige võib vajada selgemat suunamist ja teine suuremat vabadust ning vastavalt olukorrale võib olla hoopis teisiti.

Kolmas levinud viga on, et muutumisega seotud väljakutseid koheldakse tihti kui tehnilisi probleeme. Kui tehnilisi väljakutseid saab lahendada olemasolevate teadmiste pealt, siis muutumisega seotud väljakutsed vajavad sageli hoopis vanast lahtilaskmist ja koosavastamist.

Nii et kui midagi soovitada, siis hästi selget eesmärkide kommunikeerimist koos aeg-ajalt ka mõistmise kontrolliga, nii et inimesed päriselt teavad, millised on juhi ootused neile ja mida on vaja saavutada, ning teiseks märkamist ja paindlikkust.