Justiitsministeerium on ette valmistamas nn tankistide seadust, mille eesmärk on muuta viimaste tegutsemine ettevõtete eesotsas ja matmisel keerulisemaks. Eesti legendaarseim likvidaator Raul Pint leiab aga, et tõelisi tankiste on kõigist ettevõtjatest vaid murdosa ning säärased seadused teevad keerulisemaks vaid ausate elu.
- Raul Pint. Foto: Raul Mee
Justiitsministeeriumis valmis novembris äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mida kutsutakse ka tankistide eelnõuks. Plaanis on mitu muudatust, näiteks peaks edaspidi olema osaühingu müügitehing tühine, kui esitamata on kas majandusaasta aruanne või maksudeklaratsioonid. Triniti partner Erki Vabamets kommenteeris mõne aja eest
Äripäevale, et selle muudatuse mõte on vältida rahast tühjaksjooksva ettevõtte kirjutamist firmamatja nimele.
Samuti on kavas muuta võimatuks firma juhatusse pääsemine isikutel, kes on juhatuses mõnes teises ettevõttes, millel on aruanded esitamata. Juristid aga eelnõule ei aplodeeri. Näiteks Vabametsa hinnangul tuleks tegeleda pigem juba praegu olemasolevate karistusmeetmete rakendamisega, mitte uute loomisega. Teine Triniti jurist Tanel Kalaus leidis aga, et Eestis jäetakse viimasel ajal seaduseelnõude mõju põhjalikult analüüsimata.
"Tankistijutt on üles puhutud"
Äripäev uuris, mida arvab tankistide pitsitamisest Raul Pint, kes tegutseb probleemsete firmade likvideerijana ja on selles valdkonnas sisuliselt turuliider. Pint väitis esmalt, et pole konkreetsest eelnõust kuulnudki. Saanud seadusekavandi sisust veidi aimu, klassifitseeris ta selle aga populismiks. "Ma kuulen 20 aastat järjest, kuidas mingeid populistlikke seadusi tehakse. Aga suvaline piirang hakkab ettevõtlusvabadust mõjutama," leidis Pint.
Tema hinnangul on Eestis tankistide kasutamise probleem marginaalne, arvestades kõigi ettevõtete koguarvu, mis küündib üle poolesaja tuhande. "Tankistijutt on üles puhutud. Ma monitoorin seda imelikku turgu üsna tugevalt ... ta jääb 40–60 ettevõtte vahele kuus. Mitte minu, vaid tankistipaanika kogu turuosa. Ma teen protsendiarvutuse ... see protsent on 0,04. Kusjuures viimaste aastate kotkapilk ütleb, et reaalselt "konksuga" või küsitavaid, viisakalt öeldes pahalasi on sellest 20–30%, kui sedagi," arvutas Pint.
Tankiste jälgib Pint enda sõnutsi lausa spetsiaalse arvutiprogrammiga. "Detsembris 15 olid aktiivsed, jaanuaris praegu näitab 11–12. Vennikesed vahepeal kukuvad vahelt välja," rääkis ta.
Ennast tankistiks ei pea
Intervjuus Äripäevale 2016. aastal leidis Raul Pint, et teda tankistiks nimetada on kohatu:
Teie kasutate siiani oma äris Panama ettevõtet. Teid nimetatakse samuti tankistiks.
No las nad nimetavad.
Olete siis tankist või mitte?
Teie, Äripäev, olete selle ju genereerinud. Tankist on see, kes teeb teiste eest toiminguid. Minu tegevus ei klassifitseeru mitte kuidagi tankisti tegevuseks. Mina võtan ettevõtte üle ja minu kätte ta jääb. Mingisugune jorss ei anna mulle 500 või 500 000 selle eest, et ma lähen ja hakkan tegema neid asju, mida temal on vaja teha. Mina ei kirjuta ühtegi allkirja käsu peale.
Tõepoolest kuuleme meie ka seda juttu vahel, et kuule, me anname firma üle, aga keerutame mõned arved sealt veel läbi. Sellised vennad me saadame uksest välja kohe.
Mure hoopis OÜtamisega?
Advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson rääkis
jaanuari keskel, et eelmise aasta novembri seisuga oli majandusaasta aruanne esitamata 44 032 osaühingul ja aktsiaseltsil ehk ligikaudu 23 protsendil äriühingutest. Pint käis välja teooria, et tegu on suures osas OÜtamise tagajärjel tekkinud probleemiga.
"Ei julge öelda, et absoluutset tõde väljendan, aga mõne aasta eest tekkis suur OÜtamise laine. Maksutehniline probleem – dividendina on odavam raha välja võtta. OÜtajad ei ole reaalsed ettevõtjad, kuidas neid nimetada ... vaht. Olen peaaegu kindel, et enamik esitamata majandusaasta aruannetest on nemad. Aga mul on tunne, et neid on vähemaks jäänud," arvas Pint.
Tema meelest pole OÜtajatel laenude ja liisingute teenindamise kõrvalt lihtsalt piisavalt vahendeid, et raamatupidajale mõnisada eurot maksta. Samas teavad nad Pindi sõnutsi, et aruande esitamata jätmine ei too kaasa tõsiseid tagajärgi.
"Majandus reguleerib ennast ise"
Karin Madisson pakkus välja ka mõtte, et seaduste muutmise asemel oleks mõistlikum luua hoopis pankrotiombudsmani institutsioon. "Tema kontrolliks selliseid olukordi ja aitaks menetluste tegemisel, et pahatahtlikult käituvaid isikuid vastutusele võtta. Samuti aitaks selliseid olukordi lahendada omanike vastutuse suurendamine maksejõuetuse korral," märkis Madisson.
Pint oli aga sellegi idee vastu ülikriitiline. "Tehakse üks kuradi riigiametnik juurde, kes saab 5000–10 000 eurot kuus, pannakse oma ringi vennike istuma ja tulemus on null. Majandus reguleerib ennast ise, mingite klounide sekkumine, kes õigustavad oma eksistentsi, ei muuda midagi paremaks ega halvemaks, aga võtab riigieelarvest raha. Sinna satub mingi natukene tuntum tegelane, kellel on majanduslik taust, mingi erakonnaga ka sabapidi seotud, ei pruugi otseselt liige olla. Siis ta saab käia MKMis või kusagil samasuguste parasiitidega juttu vestmas, imelikke intervjuusid anda tähtsa näoga," ei hoidnud Pint väljendeid kokku.
Seotud lood
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele