Jaga lugu:

Juristid tankistide seadusest: tapetakse kahuriga sääske, aus ettevõtja kannatab

Triniti partner Erki Vabametsa sõnul võivad justiitsministeeriumi tankismi-vastased reformid olla näiliselt õilsad, kuid tegelikkuses ausat ettevõtlust piiravad. Pigem tuleb Vabametsa hinnangul keskenduda olemasolevate reeglite paremale jõustamisele.   Foto: Andras Kralla

Justiitsministeerium plaanib mitut reformi, muutmaks tankistide tegutsemise ettevõtete eesotsas ja matmisel keerulisemaks, advokaatide hinnangul piiratakse nendega liigselt ka ausa ettevõtja tegutsemisvabadust.

Justiitsministeeriumis valmis novembris äriseadustiku ja teiste seaduse muutmise eelnõu, mida kutsutakse ka tankistide eelnõuks. „Isiklikult olen mitmete selles eelnõus olevate ettepanekute vastu või nende suhtes äärmiselt kriitiline,“ tunnistas advokaadibüroo Triniti partner Erki Vabamets.

Ettevõtluskeskkond usaldusväärsemaks

Eelnõu kohaselt võetakse ettevõtluskeskkonna usaldusväärsuse suurendamise ning tankistide kasutamise piiramise nimel kasutusele mitu abinõud. „Seadusesse soovitakse lisada punkt, et osaühingu osa müügitehing on tühine, kui majandusaasta või muud aruanded on esitamata – selle all mõeldakse ka maksudeklaratsioone,“ tõi Vabamets näite. „Selle punktiga soovitakse vältida olukorda, kus rahast tühjaksjooksev ettevõte kirjutatakse firmamatja nimele ümber,“ arvas ekspert.

Kuigi eesmärk on õilis, tekitab see muudatus mitmeid probleeme ausale ettevõtjale. Näiteks kui osanike vahel tekivad tülid, võib suurosanik, kes on saanud end ka juhatusse valida, takistada teise väljumist. Jättes aruanded tahtlikult esitamata, muutuvad partnerite potentsiaalsed oma osaga tehtud müügitehingud õigustühiseks. „Pätte on paar protsenti, selleks, et neid vaos hoida, piiratakse praegu kõikide õigust müüa oma osalust,“ nentis Vabamets.

Teine oluline piirang, mis sama eelnõuga kehtestatakse, takistab firma juhatusse pääsemast isikutel, kes on mõne teise sellise ettevõtte juhatuses, millel on majandusaasta aruanne või maksudokumendid esitamata.

„Kandideerides peavad seega kõik olema kindlad, et kõikides teistes juhatustes, kuhu kuulutakse, on kõik korrektselt esitatud,“ rõhutas Vabamets. Ka selle piirangu eesmärk on takistada tankistide kasutamist. „Kui muidu oli võimalik ühe tankisti abil erinevaid äriühinguid põhja lasta, siis nüüd peab iga ettevõtte jaoks olema eraldi tankist,“ selgitas Triniti partner Tanel Kalaus.

„See on overkill – kui vaadata muudatuste üldist mõju ettevõtluskeskkonnale, tekib küsimus, kas meil on neid meetmeid vaja,“ võttis Vabamets oma arvamuse uuest eelnõust kokku. „Meil on juba täna majandusaasta aruande esitamata jätmise puhuks karistuslikud meetmed olemas, äkki tegeleks nende rakendamisega,“ arvas ta.

Toob ka kasu

Siiski on Vabametsa hinnangul nn tankistide seaduses ka positiivset. „Õiguskorrale mõjub positiivselt eelnõuga kavandatav sisuline muudatus, et saneerimisavalduse esitamine peatab pankrotiseaduses loetletud tagasivõtmise tähtajad,“ märkis ta. „Senine saneerimisseadus pole siiani tööle hakanud, kuid praegu kasutatakse seda pankroti vältimiseks,“ lisas Vabamets.

Täpsemalt peatab täna saneerimisavalduse esitamine pankrotiseadusest tuleneva võimaluse pankroti korral kahe poole vahel tehtud ja kehtiva tehingu kehtetuks tunnistada ning saada tehingu alusel saadud raha või vara tagasi. Seda võlausaldajate võrdsesse positsiooni seadmise eesmärgil.

„Saneerimisavadusega saab ettevõtja pankrotikaitse, seejuures ei pruugita sisemist saneerimist isegi algatada,“ kirjeldas Vabamets tänase olukorra puudusi. „Samal ajal kulgesid pankrotiseadusest tulenevad tehingu tagasipööramise tähtajad edasi ning nii oli võimalik asju edasi lükata ja venitada – nüüd need tähtajad peatuvad,“ selgitas ekspert.

Veel vabastatakse muudatusega tagasivõtmise hagid riigilõivust. „Kui ühing on läinud pankrotti, siis võlausaldajatest saavad uued aktsionärid, kes tulevad koos pankrotihalduriga laua taha ja otsustavad, milliseid tehinguid viimase kolme aasta lõikes tuleb tagasi pöörata lähtuvalt sellest, mis huve on kahjustatud,“ rääkis Vabamets. „Seni pidid võlausaldajad selliste hagide esitamiseks aga oma raha alla panema, nüüd enam ei pea.“

Lisaks võimaldab seadusemuudatus kehtestada üheks aastaks ärikeelu isikule, kes oli ettevõtte pankrotti mineku ajal selle juhatuses, kuid jättis asjade hapuks minnes pankrotiavalduse esitamata. „See kehtib siis, kui isik oleks pidanud esitama pankrotiavalduse, nähes et ühing on maksejõuetu,“ selgitas Vabamets. „Aga ainult nii lihtsalt see ka ei käi – veel peab sama isik olema olnud vähemalt kolm korda sarnases olukorras.“

Kuigi muudatustel on arusaadav ja selge eesmärk ning ka positiivseid mõjusid, jäävad eksperdid nende osas siiski kokkuvõttes skeptiliseks. „See kõik aitab kindlasti tankistide tegevust piirata, kuid natuke on tegemist kahuriga sääse tapmisega,“ arvas Vabamets. „Eesti õigusmaastikul tehakse üha enam eelnõusid, millel puudub põhjalik analüüs,“ sekundeeris Kalaus.

Vähemusaktsionäride kaitse luubi all

Samal ajal tankistide eelnõuga on justiitsministeeriumis alates 2014. aastast käimas ka ühinguõiguse revisjon.

„Uue aasta oktoobriks peaks valmima eelnõud ja seletuskirjad, millele järgneb arutelu kuni 2020. aastani,“ rääkis Triniti partner Tanel Kalaus. Selle käigus kaotatakse näiteks aktsiate omandamisel ostueelisõigus. „Aktsiaselts on avatud ühing, kus ei tohiks olla takistusi väärtpaberite vabalt võõrandamiseks,“ märkis ta.

Veel käsitletakse revisjoni käigus vähemusaktsionäride kaitet, mille osas on Kalause hinnangul olukord võrreldes teiste riikidega Eestis juba tänagi piisavalt hea. „Kindlasti soovitakse seadustesse lisada väljamüügiõigust, ehk et isik ei oleks oma osaühingus vangis,“ sõnas Kalaus. „Reformi käigus soovitakse reguleerida ka sunddividendi temaatikat,“ lisas ekspert.

Muudatuste tulemusena võidakse loobuda veel osaühingu miinimumkapitali nõudest. Kehtima jääks see, et ilma seda sisse maksmata pole võimalik maksta omanikele dividende. Seejuures laheneks tänane probleem, et ettevõttesse teenitud kapitali ei saa miinimumkapitaliks konverteerida või selle arvelt tasaarveldusi teha.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas