Poola edasimüüjate kaudu jõudis veiseliha Eesti käitlejatele Nõo Lihatööstus ja Karia.

Nõo Lihatööstuse juhatuse liikme Toomas Kruustüki sõnul oli nende puhul tegemist alla 100 kilogrammi külmutatud veisekeele ja alla 4 kilogrammi külmutatud veisesisefileega. „Saime esimese teate kahtlusalusest Poola päritolu veiseliha jõudmisest Eesti riiki 30. jaanuaril kell 16.05 veterinaar- ja toiduameti edastatud ettekirjutusest. Kahtlusalused tooted eemaldati laost kohe,“ ütles ta. Kruustüki sõnul pole neid tooteid ettevõttest väljastatud ning need saadetakse kokkuleppe alusel tarnijale tagasi.

Karia tegevjuht Karl-Erik Kiipli polnud nõus kommentaari andma.

Veterinaar- ja toiduameti teatel andis eile toidu ja sööda kiirhoiatussüsteem RASFF (Rapid Alert System for Food and Feed) märku, et edasimüüjate kaudu on toiduks kõlbmatu veiseliha liikunud teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse, sealhulgas Eestisse. Tarbija toidulauale liha jõudnud pole.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul kutsusid Poola ettevõtted ennetava meetmena turult tagasi veiseliha partiid, kuna tapamajas ei teostatud lihakehade tapajärgset kontrolli. "Kuna antud partii puhul pole teostatud tapajärgset kontrolli, siis loetakse seda toiduks kõlbmatuks ning seda liha toiduks ei tarbita," selgitas Kalda ameti pressiteates.

Veterinaar- ja toiduameti teatel tegid nii Nõo Lihatööstus kui ka Karia ametiga koostööd ning kiire reageerimise tulemusel tagati, et veiseliha turule ei jõuaks.

Nõo Lihatööstuse käive oli 2017. aastal 30,6 miljonit eurot, kasumit teeniti veidi üle poole miljoni euro. Ettevõte keskendub suure lihasisaldusega lihasaaduste tootmisele ja turustamisele.

Toiduainete hulgimüügiga tegeleva Karia müügitulu oli 2017. aastal 54,8 miljonit eurot, kasum jäi 2 miljoni euro juurde. Karia grupi ettevõtete põhitegevusala on toidukaupade hulgimüük ning peamiseks sihtgrupiks HoReCa sektori ettevõtted, rahvusvahelistes vetes sõitvad liinilaevad, aga ka Eesti ja Euroopa riikide toiduainete tootjad ja hulgimüüjad.