Liis Amor • 16 veebruar 2019

Riskantne krüptovara kui tulevik

Eesti on krüptomüntide esmapakkumiste (ICO) arvu poolest maailmas viiendal kohal.  Foto: AFP/Scanpix

Eesti on krüptomüntide esmapakkumiste (ICO) arvu poolest maailmas viiendal kohal. Eksperdid nimetavad valdkonda tulevikuks, kuid soovitavad arvestada sellega kaasnevate riskidega.

„Eks Eesti digikuvand aitab ICOde arvukusele kindlasti kaasa,“ põhjendas Triniti partner Karmen Turk krüptomüntide esmaemissioonide populaarsust Äripeäva raadio saates „Triniti eetris“. „E-residentsus, meie ärikeskkond, mis lubab luua ettevõtte minutitega ja juhtida ettevõtet ilma kohale sõitmata – need on asjad, mis muudavad meie ärikeskkonna välismaalasele piisavalt selgeks ja lihtsaks.“

Triniti vandeadvokaat Katri Tomson tõi siiski välja, et kuigi ICOd on Eestis populaarsed ning neid saab põhimõtteliselt igaüks teha, pole eestlased nendega veel märkimisväärseid summasid kokku ajanud. „Suurtest summadest ehk miljarditest pole võimalik rääkida, nende maht jääb alla 100 miljoni euro,“ sekundeeris talle Triniti advokaat Maarja Pild.

Erinevad riskid

Krüptovaldkond on Pildi sõnul võrreldes näiteks väärtpaberite ja teiste investeerimisvaldkondadega vähem reguleeritud ning see tähendab ka suuremaid riske. „Riigid muretsevad, et petturluse oht on suur ja eks see ole ka natuke tõestust saanud,“ nentis ta. „Tihti selgub, et seoses ICOga on tehtud suur kampaania, kuid inimene jääb lõpuks tühjade kätega.“

Turk tõi aga välja hoopis teistsuguse, krüptovara hoidmisega seotud riski. „Täna on vaja virtuaalse raha jaoks rahakotti, mille juurde pääsemiseks on vaja koodi,“ rääkis ta. „Eks see sõltub, kes kus seda hoiab, kuid USAs on süüdimõistev otsus, kus isik röövis oma hea sõbra ja nõudis temalt koodi mijonites dollarites väärt krüptovaradele ligi pääsemiseks,“ tõi Turk reaalsest kaasusest näite. Selliste olukordade vältimiseks soovitab ekspert koodi mitte pähe õppida, vaid hoida seda kas seifis või advokaatide ja teiste usaldusisikute käes. Koodi ise teadmata pole seda võimalik ka välja pressida.

Pild lisas, et lisaks väljapressimisohule seondub krüptorahakoti koodiga ka oht see lihtsalt ära unustada või kaotada. Sedas taastada pole aga võimalik. „Kõige õnnetum juhus o see, kui isik iunustab või kaotab ära pma rahakoti võtme või sureb lihtsalt ära – seda ei saa enam kuidagi kätte,“ nentis Pild. „Kui pangas unustad pin koodi ära, tuleb keegi appi, aga ico rahakotiga pead olema väga hoolas,“ rõhutas ta.

Samas tõdevad nii Turk kui Pild, et krüptorahaga seotud hirmud on tihti üle paisutatud. „Kuus või seitse aastat tagasi räägiti veebist kui kohast, kus toimub ainult kuritegevus, praeguseks on selge, et nii see pole, kuid sarnane arvamus on hetkel krüpto puhul,“ tõi urk näite. „Tumedad juhtumid saavad nii palju tähelepanu, et arvamegi krüptovaradest halvasti.“ Ka Pild tõi välja, et on kohanud suhtumist, just kui oleksid krüptovarade omajad kurjategijad.

Mis on mis?

ICO (inglise keeles initial coin offering)– mudel, mille puhul ettevõtja kaasab investoritelt investeeringuid mõnes ametlikus valuutas või virtuaalvääringus oma- või käibekapitali tarvis ning väljastab selle vastu plokiahelas kirjendatud ühikuid ehk tokeneid.

Plokiahel ehk blockchain - hajus, tehingutel põhinev andmebaas, mis on jagatud kõigi selle kasutajate vahel. Igal kasutajal on koopia kõige hilisemast ahelast, mis hoiab endas kõiki tehinguid, mis kunagi tehtud. Mõned näited plokiahela kasutusest on Bitcoin ja Ethereum, mida kasutatakse vastavalt bitcoini ja etheriga tehingute tegemiseks ja jälgimiseks.

Token - tõend, mis väljendab plokiahelasüsteemis mis tahes vääringut või õigust.

Allikas: finantsinspektsioon

Sõltub eeltööst

Kuigi ICOdega kaasneb mitmeid riske, on enamus neist siiski turvalised. „Eelmine aasta viidi 100 000 ICOt läbi,“ viitas Turk sellele, et kui kõik ebaõnnestuks, siis nendes ei osaletaks. Selleks, et turvatunnet juurde saada tuleb Tomsoni sõnul kõigepealt vaadata, mis on pandud kirja ICOdega kaasnevale prospektilaadsele „valgele paberile.“

Turk toob välja, et krüptovarad jagunevad müntideks ja tokeniteks. See, kuidas viimaseid kategoriseeritakse, määrab selle, kas nad alluvad finantsjärelvalvele või mitte. „Mõned tokenid on platvormil kauplemise jaoks ja see ei puuduta finantsjärelvalvet, nende suhtes kehtib kõige tavalisem võlaõigusleping,“ rääkis ta. „Mõned tokenid on olemuselt nagu väärtpaberid, mis võimaldavad kasvust osa saada,“ märkis Turk. Kui token on iseloomult nagu väärtpaber, ei pääse see mööda väärtpaberituru seadusest ja allub ka finantsinspektsiooni järelvalvele.

Tokenitega tehtud tehingute puhul tuleks kindlasti sõlmitud kokkulepe kirja panna. Muidu võib näiteks viiviste nõudmine nende üleandmise viibimise eest hiljem keeruliseks osutuda. „Seadusandlus räägib viivisest siis, kui ei ole täidetud rahalist kohustust, kui on kokku lepitud, et täitmine toimud kartulites või siis ka tokenites, mis siis saab," jättis ta küsimuse õhku. Seetõttu tulebki lepinguga fikseerida võimalikud sanktsioonid juhtudeks, kui üks või teine pool kokkulepet ei täida. „Tagatised teise poole rikkumiste puhuks on hea kirja panna.“

Kujutab tulevikku

Turvalisusküsimuste kõrval on Turk veendunud, et krüptovarade käibeletulekuga tuleb üha rohkem arvestada, sest tegemist on üha populaarsemaks muutuva trendiga. Seda eriti nõustavaid teenuseid pakkuvas sektoris. „Üha enam kuuleme, kuidas teenuse eest ei maksta konkreetses riigis kehtivas valuutas, vaid icoga väljalastavates tokenites,“ märkis Turk. „Nii jagatakse riski kliendiga, keda nõustatakse.“

Turk lõpetas, et tulevikku vaadates tuleks icodega seonduv siiski tänasest põhjalikumalt läbi mõelda. „Kindlasti peab puuduma oht, et keegi meid mingi koodi pärast ära röövib,“ arvas ta.

Kuula saadet siit:

https://raadio.aripaev.ee/episood/ico-ei-ole-oma-olemuselt-uldse-midagi-halli

Hetkel kuum