Tiit Niilo: tähtis on mikroettevõttena püsima jääda

Nopri Talumeierei omanik Tiit Niilo ütles poja Karl Niilo juhitud Nopri Mahlade häid majandustulemusi kommenteerides, et edu on toonud põhjalikkus ja järjepidevus ning koos tegemised.

Kevadisel hooajal kogutakse Võrumaa metsadest kümneid tonne mahlu kümne tunnustatud mahepartnerperekonna kaasabil. Mahl saab mahemahlaks, kui läbib atesteerimise.

Kohe külmutatud mahl saadetakse lepingupartneritele Saksamaale. "Praegune puumahla kogumisvõimsus on 250 tonni hooajal, 50 tonni nädalas, alla 5 tonni päevas," rääkis Niilo.

Kolm aastat Nopri Mahlade turustamist on andnud vanaperemehele teadmise, et ainuüksi kodumaisel turul mahepuumahlu müües ei veaks nad välja. "Eesti turu väiksus seab tegevusele piirid ette, peame ekspordivõimalust veelgi juurde otsima," rääkis ta. Vanaperemees on valmis koostööd tegema nendega, kellel on mahepuumahla ekspordiks kontakte, sest selle aasta mahlatoodangut on Niilo sõnul külmutatud kujul veelgi.

Niilo sõnul on Nopri meierei toodete põhisortiment müügil ketipoodides. Müügikanali valikut põhjendas ta, et väikepoodides ja turul ei suuda nad oma sortimendiga väljas olla ning säästupoodides nende kaupa ei ole.

Nopri Talumeierei oma kaupasid välismaale ei ekspordi, erand on Nopri Mahlad, kes mahemetsamahladest viib välja 80% toodangust, peamiselt Saksamaale.

Toiduaine tootmise seadusi ja regulatsiooni Niilo takistavaks teguriks ei pea. "See on loomulik, et tarbija ootustest ja nõudmistelt tulenevalt peab pakendil olema koostisosad ja ei tohi olla kaheti mõistmist. Pigem on kõige tähtsam, kuidas suuta toiduainetööstuses mikroettevõttena toimetada jätkusuutlikult tootearenduse ja turunduse vallas ja olla konkurentsivõimeline. Ma ei tähtsusta üle seda, mis tuleb poliitikute sulest. Möönan, et aeg-ajalt võivad suurtöösturitele sellel maastikul kehtestatavad nõudmised olla konkurentsi pärssivad," rääkis ta.

Toidutööstusele kõige keerulisemaks ajaks hindab Niilo euroliitu astumise aega, kui 2004. aastal toonased ametnikud tõlgendasid direktiive nii, et nõudmistega keerati vint mitu korda üle. "Täna oleme talutoidu valmistajatena peatselt jõudmas olukorda, kus oma koduköögist saab valmis kauba saata poodi, areng on kõigil olnud tohutu," kiitis ta.

Investeeringutest rääkis Niilo, et neil on olnud kümne aasta tsüklid. "1992. aastal sai Nopri Talust meierei, 2009 ehitati uus meiereihoone. Praegu on ajajärk, kus talu saab laienduse: 200 lehmast tuleb 300pealine kari. Edasi tuleb juba vaadata, kuidas investeerimisotsuseid tasakaalukalt teha, et mitte tihedas konkurentsis libastuda," sõnas ta.

Veerand Nopri töölistest on maale asustatud, nii et töökoha lähedale pakuti ka elamist. Nüüd tõdes Niilo, et enam vanamoodi jätkata ei saa ja ta tegi esimest korda avalduse võõrtööjõu sissetoomiseks. "Juustumeistriks on meil juba hollandlane. Venelaste, ukrainlastega olen ehituse poolel praegu koostööd teinud ja nad on väga pühendunud töötajad, see mõjub sümpaatsena," rääkis ta.

Enim valutab Niilo südant selle pärast, et koduküla tee on riigil korda tegemata ja inimesed saavad treppi sõidetud teel sõita ainult 30kilomeetrise tunnikiirusega. "Iga päev peab keegi külaelanikest või farmitöötajatest maksma lõivu purunenud autoosa kujul. Oleme kõiksuguseid ametiisikuid teavitanud, aga abi pole saanud. See on kõige suurem kitsaskoht, tekitab muret ja võtab raha. Muid investeeringuid suudame ise hallata ja kindlasti tuleb uus 330kohaline piimafarm, millel toodangust valmistame rohkem juustu," sõnas ta lõpetuseks.

Tegemist on kokkuvõttega Äripäeva raadios eetris olnud saatesarjast "Äripäeva TOP". Saadete külalisteks olid sügisel ilmunud valdkonna TOPides kõrgetel kohtadel olnud ettevõtete esindajad ning saatesarja valmimist toetanud audiitorbüroo KPMG eksperdid.

Saateid saab järelkuulata Äripäeva raadio kodulehelt https://raadio.aripaev.ee/.