Rail Balticu hanked nõuavad Läti äri tundmist

Artikkel

- Uudised
- Jaanus Vogelberg
- Pille Ivask
- 19. veebruar 2019 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rail Balticu hanked nõuavad Läti äri tundmist
Rail Balticu ületrassilised hanked toimuvad Läti seadusandluse kaudu ning võivad tekitada Eesti ettevõtetele lisakohustusi. Ülearu pelgama neid siiski ei pea: appi tasub võtta pädev nõustaja, lihtsam on ka siis, kui Eesti ettevõte on all-, mitte peatöövõtja.
Rail Balticuga seotud riigihankeid korraldatakse nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Vastavalt Rail Balticuga seotud kokkulepetele tähendab see, et kui hanke korraldab ühisettevõte RB Rail AS, tehakse need Läti õiguse kohaselt Läti riigihangete registris. Samas, kui hanke korraldajaks on kohalik firma, näiteks Eestis Rail Baltic Estonia AS või Leedus UAB Rail Baltica statyba, käivad hanked vastavalt Eesti ja Leedu seaduste järgi ja registrites. Ehk siis kolm Balti riiki vastutavad oma territooriumil toimuvate tegevuste eest.
Rail Baltic Estonia veebisaidi andmetel kuulub alanud aasta hankeplaani 18 riigihanget. Samas on RB Rail AS kuulutanud välja selleks aastaks kaks korda enam hankeid.
Triniti advokaadibüroo partner, vandeadvokaat Tõnis Tamme selgitas, et eeskätt just alguses tehakse mitu, kogu trassi puudutavat hanget, näiteks uuringuid ja analüüse ühisettevõtte kaudu ja seega ka läbi Läti registri. „Mingil perioodil on rohkem Eesti ja Leedu hankeid,“ selgitas ta. Viimaste alla kuuluvad kohalikud hanked, näiteks viaduktide või reisijate ja kaubaterminalide ehitus.
Mõistlik võtta nõustaja
Tamme selgitas, et Eesti ettevõtted, kes tahavad osaleda kogu trassi puudutavates hangetes ja peavad seetõttu tegema pakkumuse lähtuvalt Läti reeglitest, võiksid kasutada nõustaja abi. Üldpõhimõtted on Tamme sõnul Euroopa Liidu riikides küll sarnased, ent näiteks konkreetsed tähtajad ja info edastamise vorm võivad siiski varieeruda. „Omal käel ja omast peast võib kergesti näppu lõigata,“ ütles Tamme.
Tema sõnul Eesti ettevõtetel Lätis hankel osalemisel küll midagi drastiliselt erinevat oodata ei maksa. Nii nagu siin nõutakse ka lõunanaabrite hanketingimustes maksuvõla puudumist ning vajalikke referentse ning oskusi. „Ma suurt probleemi ei näe, sest hanke kaudu on võimalik jõuda ka Läti ja Leedu turule,“ tõi Tamme välja. Ta lisas siiski, et kui Eestis saab hangetel osalemisel esitada pakkumuse eesti keeles, siis Rail Balticu hangete puhul tuleb ületrassilistel hangetel osalemiseks esitada oma pakkumus läti või inglise keeles.
Advokaadibüroo Ellex Raidla partner Martin Triipani sõnul peaksid ettevõtjad hangetel osaledes silmas pidama ka seda, et hankekeskkonnad erinevad ning nendega oleks mõistlik tutvuda.
Valmistuda võiks vaidlusteks
Samuti ei maksa Triipani sõnul ära unustada ka seda, et ületrassilistel hangetel osalev ettevõte peaks olema valmis ka võimalikuks vaidlustamiseks. See tähendab, et kui hange kuulutatakse välja, ent selle tingimused tunduvad ettevõtjale liialt piiravad või kitsad, oleks mõistlik need vaidlustada.
Kuna ületrassilised hanked käivad aga Läti seaduste kaudu, on sama lugu ka vaidlustamisega. Triipani sõnul pole aga Läti riigihangete vaidlustamine Eesti ettevõtetele ilmselt igapäevane asi ning eeldab Läti juristide või advokaatide kaasamist. „See võib lisakulusid tekitada, aga on mingis mõttes paratamatus,“ tõdes Triipan.
Sel puhul soovitas Triipan ettevõtetel hakata hangetega tegelema kohe, kui need välja kuulutatakse, sest vaidlustamistähtajad on suhteliselt lühikesed. „Kui avastatakse ebamõistlikult piiravaid tingimusi, siis tuleks kiiresti reageerida,“ soovitas ta.
Triipan tõdes, et kuna Rail Balticu hanked on rahvusvahelised, võib juhtuda tõepoolest, et mõningane eelis on neil ettevõtetel, kes on harjunud teistes riikides pakkumusi esitama. Samas on tema sõnul siiski olulisim see, et ettevõte teeks endale selgeks hanke tingimused ning hakkaks koostama pakkumust aegsasti.
Mis on Rail Baltic?
Balti riikide, Poola ja Soome koostöös loodav raudteetrass ühendab Balti riigid Kesk- ja Lääne-Euroopaga. Trassi kogupikkus saab olema umbes 700 kilomeetrit, millest 210 kilomeetrit kulgeb mööda Eesti territooriumi.
Eeldatavalt 2025. aastal valmiv raudtee läheb maksma umbes 4,8 miljardit eurot. Sellest 1,3 miljardit peab kandma Eesti riik. Projekti hinnanguline kogumaksumus sisaldab Kaunase ja Vilniuse vahelise uue eurolaiuse raudteetrassi ehitusmaksumust.
Ligikaudu 80% kulude ulatuses taotletakse toetust Euroopa Liidult. Esimeses taotlusvoorus eraldati kolmele Balti riigile 442 miljonit eurot.
Allhankijal lihtsam
Äripäevaga rääkinud ettevõtted, kes plaanivad suure tõenäosusega Rail Balticu hangetel osaleda, näevad enda rolli pigem allhankijana. See tähendab, et dokumentatsiooni ja bürokraatia poolega on neil tegelemist eelduslikult vähem.
E-Betoonelement ASi juhatuse liige Alar Salum rääkis, et kui firma hanketingimustele vastab, on neil kindlasti plaanis hangetel osaleda. Tema sõnul võib neid Läti asjaajamise puhul aidata fakt, et omanikfirma Consolis omab ettevõtteid ka Lätis ja Leedus. "Selles suhtes on meil sisemine kompetents olemas," märkis ta.
Salumi sõnul on tõenäoline, et E-Betoonelement teeks just allhanget mõnele ehitusfirmale, tootes neile vajalikke komponente. Ta tõdes, et praegu on projektis projekteerimishangete faas, materjali- ja ehitushanked aga alles ootavad oma aega.
Konsultatsiooniettevõtte Hendrikson & Ko keskkonnaosakonna juhataja Jaak Järvekülg ütles samuti, et peatöövõtjaks nemad Rail Balticu hangetele tõenäoliselt ei lähe. "Peatöövõtja on pigem projekteerimisfirma, meie teeme ruumilise planeerimise ja keskkonnakorraldusega seotud töölõike," märkis ta. Samas ei välistanud ta otsepakkumise tegemist juhul, kui mõne hanke sisuks olekski vaid Hendrikson & Ko pädevusse jääv töö, näiteks konkreetne keskkonnauuring.
Rail Balticu Läti rakendusettevõtte Eiropas Dzelzceļa līnijas arendusjuhi Agnis Driksna sõnul ei pea Läti hankeid kartma – need on iseloomult rahvusvahelised. Tema sõnul võivad võrdsetel alustel osaleda kõik ELi ettevõtted. Muuseas, lubatud on ka kolmandate riikide firmad juhul, kui nad ELi reglemendile vastavad. Siiski on viimastel lubatud teha vaid all-, mitte peatöövõttu. Seega ei saa välistada, et Rail Balticut aitaks ehitada ka näiteks mõni Venemaa ettevõte.
Foto: Andras Kralla
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- RAIL BALTIC ESTONIA OÜ
Hetkel kuum