Miks lahkus Swedbanki Balti panganduse eestlasest juht?
Peaaegu kaks aastat tagasi lõppes pikaaegse pankuri Priit Perensi töö Swedbanki Balti panganduse juhina. Ta asus sellele kohale pärast panga nüüdset juhti, rahapesu tõttu turmtule alla sattunud Birgitte Bonneseni.
Perens liikus Swedbanki juhtkonnas kõrgele aastal 2015, kui hakkas Balti panganduse eest vastutama, enne seda juhtis ta Eesti filiaali. Äripäev hakkas Perensi ja Swedbanki probleemide vastu huvi tundma läinud aasta lõpukuudel.
Perens keeldus kohtumisest, pangandusega kursis olevad inimesed püsisid kidakeelsed. Küll aga tõdeti, et see tekitas 2017. aasta suvel küsimusi, kui Perens oluliselt kohalt sisuliselt päevapealt lahkus. „Liigub igasuguseid jutte,“ märgiti veel sel kuul Äripäevale.
Swedbanki sulgemine oleks Eesti majandusele käpulikukkumine.
Perens läks Balti pangandust juhtima tormilisel ajal. Pank maadles Lätis rahapesumuredega. Juba järgmisel, 2016. aastal trahvis panka Läti finants- ja kapitalituru komisjon. Swedbank pidi maksma 1,4 miljonit eurot. Nimelt põrus Swedbank klientide tehingute kontrollimises ehk siis jutt oli rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse mittejärgimisest. 2017. aasta suvel lahkus Perens ootamatult kohalt.
Mis saab Swedbankist?
„Huvitav, kuidas finantsinspektsioon reageerib. Paneb järgmise panga kinni? Vaevalt, Swedbanki sulgemine oleks Eesti majandusele käpulikukkumine,“ kommenteeris anonüümsust palunud endine töötaja Danske pangast.
Bonnesen on seni kiitnud, et Swedbankil pole muresid. „Imestasin tema jutu üle, nagu Swedbank oleks puhas kui prillikivi. Julge või rumal ütlemine, kuid rumal Bonnesen ei ole. Skandinaavia pankades on autokraatne juhtimisstiil. Tundub, et kohalikud juhivad, aga nad on vaid käsutäitjad. Suunised tulevad peakorterist, nagu oli Danskes,“ lausus ta.
Sama allikas on aastaid tagasi Perensiga töötanud. „Aktiivne ja ettevõtlik,“ meenutas ta, kuid kahtleb, kas Perens töötas teadmatuses. „Ei usu, et ta midagi ei teadnud.“
Perensilt ja Swedbanki juhilt Robert Kitilt ei ole täna õnnestunud kommentaari saada.
Perens alustas omal ajal Optiva pangas, kus töötas paar aastat. Hiljem nimetati pank ümber Sampoks ja siis Danske pangaks. Perensi karjäär võttis hoopis hoogu Hansapangas – lõpuks hakkas ta juhtima Swedbanki Eesti filiaali ja seejärel Balti pangandust vedama.
Kattuvad aastad
Eesti filiaali juhtis Perens samadel aastatel, mis on fookuses Rootsi ajakirjanike avaldatud värskes artiklis. Perens oli Eestis juht aastatel 2008–2014. Lekitatud materjalid on aastatest 2007–2015. Lisaks juhtis samal ajajärgul, alates aastast 2011 Balti pangandust Birgitte Bonnesen, kes andis 2015. aastal töö napiks ajaks üle Perensile. Tema töö võttis Eestis üle toona Balti panganduse ettevõtete pangandust juhtinud, praegu Eesti panga juhi kohta lootnud Robert Kitt.
Perens pidas Balti panganduse juhtimisel vastu veidi üle kahe aasta. Lahkus, nagu tihti juhtub, kahepoolsel kokkuleppel. "Vajalik on jätkata Balti riikide tegevuse edasist joondamist ülejäänud grupiga,“ selgitas Bonnesen. Tema kohta märgivad Rootsi kolleegid oma loos, et ta pidi pangas toimuvaga selgelt kursis olema. Eriti kui arvestada, kui pikalt ta Balti pangandust juhtis.