- OMX Baltic−0,25%300,53
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,34%2 073,99
- OMX Vilnius0,18%1 201,74
- S&P 5000,00%6 198,01
- DOW 300,00%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 100−0,45%8 746,09
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,66
- OMX Baltic−0,25%300,53
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,34%2 073,99
- OMX Vilnius0,18%1 201,74
- S&P 5000,00%6 198,01
- DOW 300,00%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 100−0,45%8 746,09
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,66
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Miks lahkus Swedbanki Balti panganduse eestlasest juht?
Perens liikus Swedbanki juhtkonnas kõrgele aastal 2015, kui hakkas Balti panganduse eest vastutama, enne seda juhtis ta Eesti filiaali. Äripäev hakkas Perensi ja Swedbanki probleemide vastu huvi tundma läinud aasta lõpukuudel.
Perens keeldus kohtumisest, pangandusega kursis olevad inimesed püsisid kidakeelsed. Küll aga tõdeti, et see tekitas 2017. aasta suvel küsimusi, kui Perens oluliselt kohalt sisuliselt päevapealt lahkus. „Liigub igasuguseid jutte,“ märgiti veel sel kuul Äripäevale.
Swedbanki sulgemine oleks Eesti majandusele käpulikukkumine.
Perens läks Balti pangandust juhtima tormilisel ajal. Pank maadles Lätis rahapesumuredega. Juba järgmisel, 2016. aastal trahvis panka Läti finants- ja kapitalituru komisjon. Swedbank pidi maksma 1,4 miljonit eurot. Nimelt põrus Swedbank klientide tehingute kontrollimises ehk siis jutt oli rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse mittejärgimisest. 2017. aasta suvel lahkus Perens ootamatult kohalt.
Mis saab Swedbankist?
„Huvitav, kuidas finantsinspektsioon reageerib. Paneb järgmise panga kinni? Vaevalt, Swedbanki sulgemine oleks Eesti majandusele käpulikukkumine,“ kommenteeris anonüümsust palunud endine töötaja Danske pangast.
Bonnesen on seni kiitnud, et Swedbankil pole muresid. „Imestasin tema jutu üle, nagu Swedbank oleks puhas kui prillikivi. Julge või rumal ütlemine, kuid rumal Bonnesen ei ole. Skandinaavia pankades on autokraatne juhtimisstiil. Tundub, et kohalikud juhivad, aga nad on vaid käsutäitjad. Suunised tulevad peakorterist, nagu oli Danskes,“ lausus ta.
Sama allikas on aastaid tagasi Perensiga töötanud. „Aktiivne ja ettevõtlik,“ meenutas ta, kuid kahtleb, kas Perens töötas teadmatuses. „Ei usu, et ta midagi ei teadnud.“
Perensilt ja Swedbanki juhilt Robert Kitilt ei ole täna õnnestunud kommentaari saada.
Perens alustas omal ajal Optiva pangas, kus töötas paar aastat. Hiljem nimetati pank ümber Sampoks ja siis Danske pangaks. Perensi karjäär võttis hoopis hoogu Hansapangas – lõpuks hakkas ta juhtima Swedbanki Eesti filiaali ja seejärel Balti pangandust vedama.
Kattuvad aastad
Eesti filiaali juhtis Perens samadel aastatel, mis on fookuses Rootsi ajakirjanike avaldatud värskes artiklis. Perens oli Eestis juht aastatel 2008–2014. Lekitatud materjalid on aastatest 2007–2015. Lisaks juhtis samal ajajärgul, alates aastast 2011 Balti pangandust Birgitte Bonnesen, kes andis 2015. aastal töö napiks ajaks üle Perensile. Tema töö võttis Eestis üle toona Balti panganduse ettevõtete pangandust juhtinud, praegu Eesti panga juhi kohta lootnud Robert Kitt.
Perens pidas Balti panganduse juhtimisel vastu veidi üle kahe aasta. Lahkus, nagu tihti juhtub, kahepoolsel kokkuleppel. "Vajalik on jätkata Balti riikide tegevuse edasist joondamist ülejäänud grupiga,“ selgitas Bonnesen. Tema kohta märgivad Rootsi kolleegid oma loos, et ta pidi pangas toimuvaga selgelt kursis olema. Eriti kui arvestada, kui pikalt ta Balti pangandust juhtis.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele