Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kallas Ratasele: ära ole selline õrnuke!

    Peaminister Jüri Ratas ärritus saates „Kuum tool“ Reformierakonna esimehe Kaja Kallase peale, kuna too kippus tema vastustele vahele segama. „Ära ole selline õrnuke!“ vastas selle peale Kallas.

    Reformierakonna esimees Kaja Kallas ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas kipuvad enne valimisi teineteise vastu eriti teravaks minema.Foto: Andras Kralla
    Vastastikustest teravustest hoolimata usuvad kahe suurema erakonna peaministrikandidaadid Kaja Kallas ja Jüri Ratas, et Keskerakond ja Reformierakond suudaksid koos koalitsiooni luua. Selleks peaksid aga mõlemad erakonnad mitmest oma põhimõttest loobuma.
    Jüri, teie programmis seisab kindlas kõneviisis, et Keskerakond valmistab ette maksureformi, kehtestab klassikalise euroopaliku astmelise tulumaksusüsteemi ja taastab klassikalise ettevõtluse tulumaksu. Kas tõesti usute, et tulete aprillis võimule, rahandusministeerium hakkab seadusi ette valmistama ja nelja aasta pärast ongi nii?
    Ratas: Oma valimiskampaanias lähtume valimisplatvormist, kus sellist sõnastust ettevõtete tulumaksust ei leia. Küll aga seisab seal, et kapitali ja kasumit, mis on Eestis teenitud, ei saaks Eestist nullhinnaga välja viia.
    Mis puudutab astmelisest tulumaksu, siis Keskerakonna ideoloogia on ju olnud, et ühiskonda tuleks tuua suuremat solidaarsust, sidusust ja töökindlust ning seda, et väikest ja keskmist palka teenivad inimesed teeniksid rohkem.
    Me ei ole oma platvormis maksuastmeid ära fikseerinud ja ma arvan, et seda ei olekski täna mõistlik teha. Poliitikas on alati nii, et kui ühe numbri paika paned, siis öeldakse, et nii see ka jääb. Loomulikult me soovime koalitsiooniläbirääkimistel arutada ja eesmärk on, et kuidas me tagame Eesti elanikele, kes teenivad just madalat ja keskmist palka, suurema sissetuleku. See on ka majandusinimestele oluline küsimus. Tänane valitsus leidis lahenduseks, et tulumaksuvaba miinimum tuli jõuliselt viiesajale eurole tõsta.
    Kas astmeline tulumaks tuleb või ei tule?
    Ratas: Jah, see on meie seisukoht. Kas me suudame selle ka realiseerida, sõltub koalitsiooniläbirääkimistest.
    Kaja, teie olete lubanud maksukaose lõpetada. Kuivõrd kompromissivalmid te olete, kui teemaks tuleb astmeline tulumaks?
    Kallas: Meie ei ole selles kindlasti kompromissivalmis. Meie arvates peab viissada eurot tulumaksuvabastust kehtima kõigile. Seda ei tohi vähendada. Teistpidi peab olema ühetaoline süsteem, mis on õiglane, lihtne ja arusaadav.
    Me näeme, mida praegune segane süsteem on endaga kaasa toonud. Näiteks selle, et järjest rohkem küsitakse palka ümbrikus. Ettevõtjad ütlevad, et töötajatelt tuleb surve maksta osa ümbrikus, et mitte minna järgmisele maksuastmele. On surve ka sellele, et ühelt poolt on ettevõtetel väga vaja tööjõudu, aga teiselt poolt pole mõtet töötavatel pensionäridel enam töötada, sest praegune maksusüsteem ei motiveeri.
    Jüri küll ei öelnud ühtegi maksuastet hetkel välja, aga kui me võtame viimase eelnõu, mille Keskerakond on astmelise tulumaksu kehtestamiseks riigikogus sisse andnud, siis minu mäletamist mööda oli selleks juba 31% keskmise palga pealt. Kui maksusüsteem on ühetaoline, mis ei karista edasipüüdlikkust ja ettevõtlikkust. Samuti seisame selgelt selle vastu, et ettevõtte tulumaks taastada, just reinvesteeritud kasumilt.
    Ratas: Ma tahan nii palju öelda, et see 31% on hirmutamine, mida Reformierakond teeb. Mul on tõesti kahju sellest, et minu meelest on kaotanud Reformierakond väga palju sellist oma…
    Kallas: Aitab nendest võltskomplimentidest! Iga debatt sa teed neid võltskomplimente või tohutuid nükkeid, kus ütled, et oled väga mures. See eelnõu oli ju selline?
    Ratas: Tohib, ma lõpetan? Mina ei seganud vahele. Minu arvates on suur probleem, et Reformierakond oma kindlameelsust hirmutamisega kaotab.
    Kallas: No mis asja…
    Ratas: …see 31% ei vasta mitte mingil juhul tõele. Meie eesmärk toona oli tõsta madalat ja keskmist palka teenivate inimeste sissetulekuid. See ettepanek sai tehtud ajal, kui meil ei olnud praegust tulumaksuvaba miinimumi 500 eurot. See oli minu selgitus valele väitele.
    Vaatame korraks tulevikku. Läksite juba praegu oma vastandlike seisukohtadega konflikti. Kas sellises olukorras on üldse võimalik omavahel mingisugune kompromiss leida, kui peaksite kogemata koalitsiooni sattuma?
    Ratas: Ei, mina ei sattunud konflikti. Mina tõesti lähtun sellest, mis on näiteks ka Euroopa Liidu Ülemkogus, et sellist vahelesegamist ei ole. Kahjuks teeb Kaja seda väga palju. Ma ei pea seda õigeks.
    Kas ma näen võimalust koostööks? Loomulikult näen. Ma arvan, et ei ole mingit põhjust Eesti poliitikas öelda seda, et vot, meil on mingisugused sellised põhimõtted, sellised punased jooned, millest Keskerakond üle ei saa. Siis ei saagi Eesti ühiskonda ega majandust edasi viia.
    Meil on fiskaalpoliitikas kuus selget seisukohta ja kui Reformierakond nendega nõustub, siis ma ei näe mingit põhjust, miks me ei peaks konsultatsioone pidama. Üks seisukoht on, et maksukoormust ei tõsta ja eelarve on konservatiivne. Teine on teadus-innovatsioonitegevus, kolmas digitaliseerimine, neljas bürokraatia vähendamine, viies taristu ja kuues välisesindused.
    Kallas: Esiteks, ma segan vahele siis, kui sa kas esitad valeinfot või külvad mind üle mingite võltskomplimentidega, mis mitte midagi juurde ei anna.
    Teiseks, punased jooned. Mina arvan, et me saame Keskerakonnaga teha koostööd küll, aga on kolm asja, milles meil on fundamentaalsed erinevused. Esimene on seesama maksusüsteem, meie tahame ühetaolist maksusüsteemi ja me jäämegi selgelt selle taha. Teiseks on kodakondsuspoliitika. Me ei ole nõus Keskerakonna ideega jagada kodakondsust ilma keelenõudeta. Kolmas on ühtne eestikeelne haridus. Me tahame, et see ühtne eestikeelne haridus algaks Eestis lasteaiast.
    Need on kolm punast joont, mida me ei ületa. Kui Keskerakond on nende asjadega nõus, siis ma arvan, et muus suudame kokku leppida.
    Koostöö on võimalik, kui emb-kumb osast oma põhimõtetest loobuvad, sõnasid Kaja Kallas ja Jüri Ratas. Kumbki ise põhimõtetest taganeda aga luba.Foto: Andras Kralla
    Jüri, te olete mitu korda kiitnud Riigireformi AS ettepanekuid, mille põhisoovitus on vähendada avalikku sektorit. Samas vaadates teie lubadusi avaliku sektori osas, siis ei paista seda vähenemist mitte kuskilt välja. Kas avaliku sektori hiiglaslikkus teid kuidagi ei morjenda?
    Ratas: Me oleme selle teemaga kahe ja poole aasta jooksul pidevalt tegelenud. Isegi täna Vabariigi Valitsuse kabineti nõupidamisel andis riigihalduse minister Janek Mäggi sellest ülevaate, ja anti ülevaade ka sellest, kuidas vähendada bürokraatiat.
    Keskerakond ei ole mitte kunagi nõustunud sellise füüsilise lõikega, olgu see 2, 3 või 5%. Tänane valitsus on kindlasti vähendanud inimeste arvu avalikus sektoris ja mitte ainult vähendanud, vaid soovinud ka töökohtade viimist Tallinnast välja. Umbes 75–80% sellest eesmärgist on täidetud. Näiteks kaotasime ära maavalitsused, kus oli kokku umbes 500 töötajat. Tõsi, mõned läksid ka kohalikesse omavalitsustesse ja mõni läks ikka riigiametisse tööle, aga see oli selge vähendamine.
    Nii et see väide, justkui meie ei näe, et avalikku sektorit tuleks tõmmata kokku, on täiesti vale.
    See väide tuleb sellest, et teie programmis on kirjas, et te tahaksite luua välismajanduse ministri koha, samuti tahaksite luua iga kohaliku omavalitsuse juurde ettevõtlusnõuniku koha…
    Ratas: Stopp-stopp, see on hoopis teine teema! Jah, ma siiralt arvan, et Eesti 79 kohalikku omavalitsust peavadki rohkem majandustegevusega tegelema. Ma isegi arvan, et see peaks olema kohalike omavalitsuste seaduste üks kohustuslik ülesanne.
    Nüüd, kui te räägite välisministri juurde või välisministeeriumi juurde loovast ministrikohast… Ma olen käinud nii paljude välisdelegatsioonidega Eestit välismaal esindamas. Seda ju ettevõtlusorganisatsioonid väga ootavad ja see on minu meelest see koht, kus Eesti ei ole teinud piisavalt. See on nii EASi majandusnõunike küsimus kui ka Eesti saatkondades töötavate inimeste majandusdiplomaatide positsioon…
    Kallas: Jajah, see on põhjus, miks me vahele segame, muidu jäädki rääkima.
    Ratas: Mulle väga meeldib siin saates olla, kus on kolm inimest ühel positsioonil ja mina teiste järel.
    Kallas: Ära ole selline õrnuke! Kui on debatt, siis tuleb lasta ka teistel rääkida ja vaielda üksteisele vastu.
    Kallas ja Ratas debateerisid saates „Kuum tool“ veel ka sotsiaalmaksu lae üle ja arutasid, miks Reformierakond neil valimistel oma liberaalse näo kaotanud on. Samuti arutasid erakonna esimehed, kuidas võiks lahendada ettevõtjaid muserdavat tööjõupuuduse muret. Saatejuhid olid Eliisa Matsalu ja Igor Rõtov.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.