Äripäev • 7 märts 2019

Hinnatõus on pidurdunud

Aasta varasemaga võrreldes pidurdus veebruaris hinnatõus jaanuari 2,7 protsendilt 2 protsendile. Euroalal kiirenes inflatsioon toidu ja energiahindade tõusu tõttu 1,5 protsendini, kirjutas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas.

Kõige rohkem panustas veebruari hinnatõusu eluase.  Foto: Raul Mee

Viimase nelja kuu jooksul on inflatsioon oluliselt aeglustunud, kirjutas Pungas. Kui mullu oktoobris oli tarbijahindade tõus viimaste aastate kiireim, ulatudes 4,4 protsendini, siis veebruaris alanes see 2 protsendini toidu ja energia hinna tõusu pidurdumise ning maksumeetmete mõju vähenemise tõttu. Kuna elektri börsihind alanes aasta alguse kõrgtasemelt ning veebruaris taandus välja aastataguse alkoholiaktsiisi tõusu mõju, kujunes erinevus euroala inflatsiooniga kahe aasta väikseimaks.

USA ja Hiina kaubanduskokkuleppe saavutamise ootuses nafta hind veebruaris mõnevõrra tõusis ning on nüüd sarnasel tasemel aastataguse ajaga. See kehtib ka siinsete kütusehindade kohta. Kuigi soojemad ilmad tõid kaasa elektri börsihinna languse veebruaris, on see varasemate aastatega võrreldes jätkuvalt kõrge. Tulevikutehingute kohaselt võib madalamat elektri hinda oodata alles järgmisel aastal, märkis Pungas.

Lisaks võib Pungase sõnul esile tõsta riiete tavapärasest kauem kestnud allahindlusi, välisturistide arvu langusega kaasnenud majutuse odavnemist ning madalaid toidutoorme hindu välisturgudel, mis hoiavad ka toiduhindade tõusu meil tagasihoidlikuna.

Rahandusministeerium avaldab uue majandusprognoosi koos korrigeeritud inflatsiooniootusega aprilli alguses.

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik kirjutas, et kevadel peaks elektri hind veelgi langema, kuna nõudlus elektri järele soojemate ilmade tõttu väheneb ja lumesulavesi tõstab veetaset Põhjamaade hüdroelektrijaamades.

Kui elektri hind kuu jooksul odavnes, siis mootorikütused mõnevõrra kallinesid. Selle taga oli nafta hinna tõus, mille põhjustas OPECi ja tema liitlaste otsus oma tootmismahtu kärpida.

Kõige rohkem panustas hinnatõusu eluase. Aastatagusega võrreldes tõusis elektri ja teiste energialiikide, nagu puidu, gaasi jm, hind. Eluasemega seotud kulusid kergitas ka keskmise üürihinna tõus.

Lisaks eluasemega seotud kulude kallinemisele mõjutas hinnaindeksit oluliselt erinevate teenuste hinnatõus. Selle taga on ühelt poolt tugev nõudlus ja teiselt poolt kulude, eelkõige tööjõukulude, kiire kasv.

Toiduainete hinnatõus püsis aasta algul stabiilne, alla 2 protsendi. Köögiviljad kallinesid põuase suve tõttu.

Alkoholi ja tubakatoodete hinnatõus veebruaris aeglustus, kuna alkoholi aktsiisimaksumäärad praeguse plaani järgi sel aastal ei muutu. Kui uus valitsuskoalitsioon otsustab aktsiisimaksumäärasid langetada, avaldaks see hinnaindeksile olulist mõju, kuna alkohol ja tubakas moodustavad Eesti pere tarbimiskorvist keskmiselt 6%, kirjutas Elmik.

Tarbijahindade tõus ulatub Swedbanki prognoosi järgi sel aastal alla 3 protsendi.

Hetkel kuum