Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vabu töökohti on 10 000
Statistikaameti andmetel oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides aasta viimases kvartalis ligi 10 500 vaba ametikohta. Selline trend on püsinud 2017. aasta algusest saadik.
Töötlevas tööstuses on enim vabu ametikohti Foto: Raul Mee
Üldse oli aasta lõpus Eestis 597 500 ametikohta (vabad ja hõivatud ametikohad kokku). Ametikohtade koguarvus on jätkuvalt suurim töötleva tööstuse (18%), kaubanduse (15%) ja hariduse (10%) tegevusala osatähtsus. Lisaks on töötlev tööstus ja kaubandus Eesti suurimad tööpakkujad – neil tegevusaladel oli vabade ametikohtade arv neljandas kvartalis vastavalt 1747 ja 1756. Neile järgnes avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala 928 vaba ametikohaga.
Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli aasta lõpus 1,8 protsenti. Harju- ja Raplamaal on see 2,1 protsenti
Enamik vabadest ametikohtadest asusid jätkuvalt Harju maakonnas (72%), sealjuures Tallinnas (60%). Järgnesid Tartu maakond (9%), Ida-Viru (6%) ja Pärnu maakond (5%).
Tööle võetud ja töölt lahkunud töötajate arv kokku oli eelmise aasta neljandas kvartalis ligi 100 200. Suurim töötajate liikumine toimus hulgi- ja jaekaubanduses, töötlevas tööstuses ja ehituses. Kõigist töölt lahkunud töötajatest moodustasid tööandja algatusel lahkunud töötajad 10 protsenti.
Et riigiametid või elutähtsate teenuste osutajad pakuvad küberkurjategijatele huvi ei üllata kedagi. Tõsiasi, et igapäevaselt rünnatakse ka väikeettevõtteid tuleb ilmselt paljudele uudisena – sageli ka neile endile.