Kaarel Grepp ütles, et juba ammu ei tegele nad ainult reklaami väljamõtlemisega. Pigem ollakse ettevõttele toeks tootearenduse-, pakendi-, turundusreklaami strateegia väljatöötamisel. On aidatud selliseid asju välja mõelda, mida kliendid poleks ise osanud küsida.

Eesti mõistes pikima ajalooga reklaamiagentuuri loovjuht Grepp ütles, et kestma jäämise võtmesõna on eelkõige olnud inimesed. Tihti on tulnud erinevaid projekte töösse võtta just sellepärast, et inimestele rakendust leida ja põnevaid väljakutseid pakkuda. "Samas meeldib mulle rohkem luua kui inimesi juhtida," põhjendas Grepp kahe ja poole aastast juhipositsiooni vahetamist loovjuhi ameti vastu.

Indrek Viiderfeld on veendunud, et kui praegust reklaamimaastikku vaadata, siis on üldpilt tublisti vaesemaks jäänud. Ära on jäänud laiemat kõlapinda tekitanud alkoholitootjate ja pankade reklaamid ning alles on jäänud vähesed tooteartiklid, mis pilku püüavad.

"Ma pole ammu enam näinud reklaami, mis oleks tekitanud vau-tunnet," on Grepp kriitiline liigse reguleerimise vastu. "Häid reklaame näed reklaamikonkursi nimekirju vaadates, kuid ajalehte sirvides see olukord pole muutunud. Pidev valdkondade vähenemine, millele reklaame tohib teha, mõjutab pärssivalt. Vanasti alkoholi reklaamid võitsid veerandi või viiendiku konkursside auhindadest, nüüd võib öelda, et supp läheb aina lahjemaks, mida enam sa seda piirad," selgitas Viiderfeld muutusi.

Ka ühiskond ise on paljuski muutunud sellest ajast saadik, mida teatakse kui reklaamiagentuuride kuldaega. Veel polnud erinevaid regulatsioone välja töötatud. Grepp on nõus väitega, et tol ajal tehti hoopis teistsuguseid nalju. Samas on ammu möödas see aeg, kus näitlejad ja kirjanikud olid copywriter'id (reklaamikirjutajad – toim).

Uus põlvkond on reklaamiagentuuridesse tööle tulnud ja enamik pole Kunstiakadeemia taustaga, nagu võiks arvata. "Pigem on nad noored, kellel paar aastat välismaal elamist seljataga. Nad on andekad, aga ka püsimatud, neid on keeruline köita. Täna on üks mõte peas, homme teine," rääkis Grepp personali liikumisest.

Trendidest rääkides toobki Grepp välja, et enamasti liigub tänapäeval reklaam pigem digisse kui teistesse kanalitesse. Reklaamiturul on raha vähemaks jäänud, kunagised tellijad, näiteks pangad ja alkoholitootjad, on pildilt suuresti taandunud.

"Kui olid varem harjunud, et Eestis on 20 suurt klienti, kes su ideed kinni maksavad, ja sul on kindel rahapakk laual, siis on neid kliente vähemaks jäänud ja teistsugused, väiksemad tellijaid, on asemele tulnud. Need, kes võib-olla kunagi ei suuda printreklaami osta, aga digiväljaannetesse ikka jõuavad. Kui kunagi oli reklaam eksklusiivne ja kallis ning ettevõtted ei kujutanud ette, et tellid kampaania ja sul pole kogu linn outdoor ja telet täis ja seda said üksikud kliendid lubada, siis nüüd võivad kõik midagi endale lubada," võrdles Viiderfeld seisu. "Pakendit, veebilehte, mida neil nagunii vaja läheb," loetles Grepp võimalusi lisaks.