Jaga lugu:

Koalitsioonikõnelusi saadavad salajutud

Kõige rohkem olevat EKRE huvitatud sise- ja välisministri ametikohast.  Foto: Tanel Meos

Keskerakond, Isamaa ja EKRE väidavad, et ihaldatud ametikohti jagavad erakonnad alles kõneluste lõpus, kuid sellegipoolest käivad jutud, kes on millisele ametikohale käpa peale pannud.

Keskerakonna üks juhtfiguure Kadri Simson on valimistulemuste ilmsiks tulemisest saati tavapäratult vaikne. Justkui hoiaks isegi koalitsioonikõnelustel pigem tagaplaanile. Seda ilmestas ka Simsoni otsus enne kõneluste algust sõita ­USAsse, et kohtuda sealse energeetikaministriga.

Simsoni sõnul tuli talle kutse USAsse viimasel minutil ja talle tundus narr ära öelda.­ Teisalt on kuulda väidet, et kutse oli juba mõnda aega kalendrisse märgitud ja otsustada oli vaid vaja, kas kohale lendab Simson või keegi teine ministeeriumist. Viimasel hetkel oli Simson otsustanud, et läheb tema.

Otsus oluliste kõneluste algusest eemale hoida tekitas paljudes küsimusi, kas äkki panustab Simson ministrikoha asemel hoopis Euroopa Parlamendi saadiku kohta.­ ­Seda Simson eitas. Räägitakse aga, et veel magusam koht oleks Simsonile minna euro­volinikuks.

Simson ütles eelmisel nädalal Äripäevale,­ et on Jüri Ratasele öelnud, et Ratas ei pea ministrikohti jagades Simsoni eelistustega arvestama. Küsimuse peale, kas ta soovib mõnda ministriportfelli, vastas Simson, et küllap saaks ta peaministrile abiks olla mitmes rollis.

Volinikuks ihkavad veel mõned

Väidetavalt ihkavad eurovoliniku kohta teisedki, näiteks Simsoni erakonnakaaslane Mailis Reps. Samas teadis üks anonüümseks jääda soovinud allikas, et kõige magusam eurovoliniku koht läheb tõenäoliselt Isamaale, mitte Keskerakonnale.

Räägiti, et Isamaa pakkus eurovoliniku kohta kaitseminister Jüri Luigele nii-öelda kompensatsiooniks, et ta Isamaast ei lahkuks. Luik on öelnud, et talle ei ole koalitsioon EKREga sümpaatne ja tema sellisesse valitsusse ministriks ei läheks. Isamaa Euroopa Parlamendi nimekirja juhivad ­EKREga sündiva koalitsiooni vastased.

EKRE noolib siseministri tooli

Kõik koalitsioonikõnelusi pidavad erakonnad on kinnitanud, et ministrikohad ei ole jagatud, aga nii siseministeeriumis kui ka väljaspool räägitakse, et siseministriks saab EKRE liige Jaak Madison, või kui mitte tema, siis keegi teine EKREst.

Madison nimetab sellist juttu suureks spekulatsiooniks. “Mulle sellist pakkumist tehtud ei ole,” ütles ta. Küsimuse peale, milliseid ministrikohti EKRE üldse tahaks, vastas Madison naerdes, et EKRE tahaks tervet valitsust enda kätte saada. “Paraku poliitika ja aritmeetika ei anna seda kätte. Kui Keskerakonna, Isamaa ja EKRE valitsus peaks sündima – ja see pole veel üldse kindel, kas sünnib –, siis eks portfellid jagatakse enamvähem võrdselt,” rääkis Madison.

Kas Madisonile üldse meeldiks ministriks saada? “Mulle meeldib töötada terve Eesti heaks. Kus ja kuidas, on valiku küsimus. Ministeeriumisse saamine oleks vaid vahend. Tänasel päeval ma ei hindaks võimalusi üleliia suureks,” vastas ta.

See, et EKRE siseministri kohta noolib, on paljude asjaga kursis olevate isikute sõnul tõenäoline, kuid viimaste uudiste tõttu paistab see koht neile üha vähem tõenäoline. Näiteks teisipäeval saatis 12 endist siseministrit EKRE juhtfiguuridele Mart ja Martin Helmele ning Eesti rahvale kirja, milles mõistsid hukka jutu, et kui EKRE jääb koalitsioonist kõrvale, korraldavad nende toetajad tänavatel rahutused.

Spekuleeritakse, et EKRE tahaks endale saada ka kaitse-, välis- ja haridusministri kohta. Justiitsministri roll jääb tõenäoliselt kas Isamaa kätte Urmas Reinsalule või läheb ekrelasest juristile Kert Kingole, kes on justiitsminister EKRE varivalitsuses. Sel juhul läheks kaitseministri portfell Isamaa kätte.

Kuna majandusinimesed on nimetanud EKRE majandusprogrammi utoopiliseks ja teostamatuks, võiks eeldada, et rahandus- ja majandusministri portfell lähevad jagamisele Keskerakonna ja Isamaa vahel.

Keskerakondlane töö- ja terviseministriks

Koalitsioonikõnelusi pidavatel erakondadel ei ole oma programmides üleliia lubadusi tervise kohta. Erand on Keskerakond, mispärast eeldatakse, et töö- ja terviseministri koht läheb mõnele keskerakondlasele. Varem on sotsiaalministeeriumis minister olnud keskerakondlane Jaak Aab, kes lahkus ametist, sest jäi vahele jääknähtudega autoga sõites. Aab ütles Äripäevale, et on kaks korda ministriametit pidanud ja temal otsest soovi seda ametit uuesti pidama hakata ei ole. “Raske amet on,” ütles ta.

Sahinaid jätkub. Väidetavalt on kokku lepitud, et kui president Kersti Kaljulaidil saab ametiaeg täis, hääletatakse ta presidendiks ka teisele ametiajale.

Räägitakse ka neist, kes ei taha ministriks saada. Väidetavalt on üks neist Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. Üks põhjus olevat tema hirm lendamise vastu. Ministrid peavad aga tihti välismaal käima.

Riigikogu tuleb kokku ilmselt järgmisel nädalal

Suure tõenäosusega tuleb järgmisel nädalal kokku uus riigikogu, üheks avaistungi kuupäevaks nimetatakse 5. aprilli.

Presidendi kantselei seda fakti ei kinnitanud, kuid samas ka tõdeti, et tõenäoliselt sinnakanti avaistung siiski ka jääb. Enne kui riigikogu saab kokku tulla, peab valimiskomisjon välja kuulutama valimistulemused.

Vastavalt Eesti seadustele on riigikogus esindatud parteidel aega koalitsiooni leidmiseks ja valitsuse moodustamiseks viis nädalat alates parlamendi uue koosseisu kokku tulemisest.

Täpsemalt tuleb valitsus kokku panna vana valitsuse tagasi astumisel, aga see sünnib automaatselt uue koosseisu kokku tulemisel. Esimese istungi kuulutab välja president ning see leiab aset 10 päeva pärast valimistulemuste välja kuulutamist, mille toimumisaeg omakorda sõltub kõikvõimalikest vaidlustustest. 2019. aasta parlamendivalimiste tulemuste kohta on näiteks Elurikkuse erakond ja erakond Eestimaa Rohelised palunud elektroonilisel teel antud häälte üle lugemist.

Kui parlament on kokku tulnud, siis on presidendil kaks nädalat aega peaministri kandidaadi valimiseks, kelle riigikogu peab heaks kiitma. Kui presidendi esitatud kandidaat riigikogu toetust ei leia, siis on presidendil veel üks nädal teise kandidaadi esitamiseks.

Juhul, kui ka presidendi teine kandidaat toetust ei saa, siis tekib riigikogul kahe nädala pikkune ajavahemik, mille jooksul tuleb välja panna oma kandidaat ja selle poolt hääletada. Kui läbi kukub ka kolmas kandidaat, siis kuulutab president välja erakorralised valimised. Riigikogu toetuse saanud peaminister viib presidendile tulevase valitsuskabineti koosseisu nimekirja, mille president kolme päeva jooksul peab kinnitama.

Valitsuse moodustamise kord on kindlaks määratud põhiseaduse, vabariigi valitsuse seaduse ja riigikogu kodu- ja töökorra seadusega.

Jaga lugu:
Hetkel kuum