Pille Ivask • 9 aprill 2019

Prantsusmaa seisab silmitsi karmi erastamisotsusega

Prantsusmaa presidendil Emmanuel Macronil on, mille üle mõelda. Praegu on üks põhilisi küsimusi, kas ta erastab mitmeid riigile kuuluvaid ettevõtteid. Ühelt poolt saab ta nii riigieelarvesse raha juurde, teisalt paneb kaalule ka oma poliitilise karjääri ja populaarsuse.  Foto: AFP/Scanpix

Prantsusmaa ei tohiks alluda kollavestide survele ja peaks jätkama majandusreformidega, hoiatas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD). Samal ajal ootab president Emmanuel Macroni laual allkirja otsus, kas teha rahaks riigi osalus Pariisi lennujaamu käitavas ettevõttes.

Emmanuel Macroni viieaastane ametiaeg algas 2017. aastal ning pea kohe pärast presidendiks saamist allkirjastas ta väga suuri vastuolusid põhjustanud tööseaduse, mille järgi muutus inimeste palkamine ja vallandamine ettevõtete jaoks lihtsamaks. Muude reformidega on riigipea hädas. Macron on oma reformikavast kõvasti maas ning see on päädinud aeglustuva majanduskasvuga ja eelarveauguga, mille lappimiseks on üks plaan erastada riigile kuuluvaid ettevõtteid.

Värskelt avaldas Prantsusmaa kohta raporti OECD, mis rõhutab, et töötuse vähendamiseks tuleb riigis edasi minna majanduskasvu soodustavate reformidega. Organisatsioon viitab ka kollavestidele, öeldes, et kui protestijatega ei tegeleta, et pruugi teatud inimgrupid reforme hästi vastu võtta.

Riigi vara müügiks

Väljaanne Financial Times kirjutab, et Macron on silmitsi vastuolulise olukorraga: ta peab otsustama, kas kirjutada alla leppele, millega riik müüb osa oma varast. Ökonomistid viitavad, et Prantsusmaa jaoks on see otsus põhimõtteline, sest aitab vastata küsimusele, missugune ja kui suur peaks riigi roll Prantsusmaa majanduses üldse olema.

Erastamise üks olulisemaid küsimusi on, kas Prantsusmaa müüb maha ADP (Aeroports de Paris). Tegu on ettevõttega, mis omab ja käitab Pariisi lennujaamu Charles de Gaulle'i, Orlyd ja Le Bourget'd. Otsus ADP kohta peakski näitama, kui kaugele on Macron nõus minema, et täita riigi kukrut, aga samal ajal ka säästa oma poliitilist karjääri.

Kriitikat jagub

Prantsusmaale kuulub ADPst 50,6 protsenti. Majanduslikus mõttes oleks riigi osaluse müümine mõttekas. Teisalt võib Macron selle otsusega iseenda löögi alla seada, sest müües maha riigi osaluse, võib ta jätta mulje, et tegi selle otsuse rikaste heaks. Praegu Prantsusmaal protestivate kollavestide üks argumente on, et Macron kaitseb Pariisi eliiti.

Lisaks on kriitikud tõmmanud paralleele 2005. aastaga, mil Prantsuse kiirteed müüdi maha ehitushiiule ja lennujaamade käitajale Vincile. Prantsusmaa konkurentsiamet ütles 2014. aasta raportis, et alates 2004. aastast on teede tollimaks tõusnud oluliselt kiiremini kui inflatsioon. Tähelepanuväärne on, et Vincile kuulub juba praegu 8% ADPst, mis teeb Vincist ettevõtte suuruselt teise aktsionäri. Nähtavasti tahab kompanii oma osalust veelgi suurendada. Riigi osaluse väärtuseks ADPs on hinnatud 2 miljardit eurot.

Rahandusminister Bruno LeMaire on öelnud, et pärast ADP müümist hinnatõusu oodata ei ole, sest riik keelab selle ära.

Prantsusmaa parlamendi alamkoda, mida valitseb Macroni erakond En Marche, hääletas märtsis selle poolt, et vähendada riigi osalust ADPs alla 50% taseme. Ülemkoda ehk senat polnud alamkoja otsusega päri, ent lõplik otsus tuleb sel nädalal.

ADP osaluse müük on üks idee, kuidas vähendada Prantsusmaa eelarvedefitsiiti ja luua lubatud 10 miljardi euro suurune innovatsioonifond. Lisaks lähevad müüki energiatootja Engie ja riiklik loteriide korraldamise ettevõte Française des Jeux.

Prantsusmaa kollaste vestide protestiaktsioon möödunud nädalavahetusel.  Foto: SIPA/Scanpix

Reformid annaks majanduskasvule vunki

OECD utsitab Prantsusmaad reformidega edasi minema. Kui Macron viiks kõik lubatud reformid ellu, tähendaks see järgmise kümne aasta jooksul riigi SKTle kokku umbes 3,2% lisa, arvutab organisatsioon. Enim saaksid reformidest kasu keskklassi ning alam-keskklassi kuuluvad elanikud. Kui Macron peaks olema reformidega eriti julge, näiteks vähendama kiiremini kulutusi ja tõstma pensioniiga, peaks SKT kümne aasta jooksul saama 5% suuruse lisa.

OECD prognooside järgi peaks Prantsusmaa majandus sel ja järgmisel aastal kasvama 1,3%. Prantsusmaa valitsus on prognoosinud mõlemaks aastaks 1,4% suurust majanduskasvu.

Prantsusmaal on arenenud riikide seas suurim maksukoormus. OECD andmetel moodustas 2017. aastal Prantsusmaal maksukoormus 46,2% SKTst, sama näitaja oli Taanil 46% ning Rootsil 44%. Võrdluseks, Eestis kujuneb alanud aasta maksukoormuseks rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt 33,6% SKTst. Euroopa Liidu keskmine maksukoormus on 40% SKTst.

Samas on Prantsusmaa suurim kulutaja sotsiaalvaldkonnas, kuhu läks riigil möödunud aastal 31,2% SKTst.

Protestid jätkuvad

Prantsusmaal toimuvad viimaste kümnendite ulatuslikumad protestiaktsioonid. Nii-öelda kollavestid on Prantsusmaa tänavatel olnud juba novembri keskpaigast saadik. Kui alguses protestiti liiga kalli kütuse vastu, siis nüüd jagub kriitikanooli valitsuse suunas enamgi: elu Prantsusmaal on protestijate sõnul liiga kallis, maksud kõrged ning riigi juhtkond eelistab kollavestide hinnangul Pariisi eliiti.

Mõnes mõttes kajab protestidest välja ka maa ja linna vastasseis. Sellele viitas ka Prantsusmaa peaminister Edouard Philippe, kelle sõnul peaks riik asja klaarima ning suurendama maa ja linna ühendatavust ehk looma paremad transpordivõimalused.

Hetkel kuum