Artikkel
  • Kuula

    Finantsinspektsioon sõelus pangad läbi

    Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm, juhatuse esimees Kilvar Kessler ja rahapesu tõkestamise ning makseteenuste järelevalve osakonna juht Matis Mäeker.Foto: Liis Treimann

    Täna andis finantsinspektsioon meediale ülevaate eelmise aasta lõpus ja selle alguses pankadele tehtud erakorralisest rahapesu tõkestamise kontrollist. Kokku kontrollis inspektsioon 16 Eesti panka ja välismaa panga filiaali.

    Kontrolli käigus hindas finantsinspektsioon, kuidas pangad tuvastavad oma äritegevusega seotud riske, milline on nende riskiisu ja äristrateegia ning milline on kliendiportfell eelkõige kõrge riskiga ärisegmendis.
    Meediale korraldatud briifil jäid inspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm ja juht Kilvar Kessler endale omaselt ettevaatlikuks ja valisid hoolega sõnu. Hoolimata kohalviibinud ajakirjanike survest ei soostunud Nõmm ja Kessler rääkima faktidest - mitmes pangas probleeme tuvastati, mis laadi need olid, kas tehti ettekirjutusi jne. Võimalikest arengutest lubati teada anda siis, kui selleks on õige aeg.
    Täna kirjutas Dagens Nyheter, et Euroopa Keskpank hakkas uurima Swedbanki tegevust Eestis. Sisuliselt tähendab see üleeuroopaliste alluvussuhete tõttu, et reaalse uurimistööga hakkab tegelema just finantsinspektsioon. Panka süüdistatakse selles, et Balti harust on läbi voolanud miljardeid dollareid kahtlast Vene raha.
    Detailne kontroll
    Kontrolli tegi finantsinspektsioon seekord aga tavatult detailselt. Tavaliselt kordab inspektsioon igal võimalusel, et nende roll pole mitte uurida kuritegusid, vaid teha abstraktsemal tasandil kindlaks, kas pankades on kontrollisüsteemid õigesti üles ehitatud. Kessleri sõnul mindi nüüd aga n-ö kliendi tasandile – näiteks küsiti seitsme riskantsema panga juhtidelt otse, kas nad üldse teavad, kes mõni nende panga suurklient on ja mis äriga too tegeleb. „Sa ei saa mitte teada – siis sa kas ei oska või ei sobi,“ märkis Nõmm.
    Üldiselt on finantsinspektsiooni juhtide kinnitusel olukord mitteresidentide teenindamise aspektist siiski kordades paranenud. Sääraste klientide osakaal on panganduses 2014. aasta lõpust langenud 19,10 protsendilt 7,91 protsendile (2018. aasta lõpu andmetel), väga kõrge riskiga jurisdiktsioonide (sh off-shore) arvelt aga 8,50 protsendilt vaid 0,46 protsendile.
    Päris korras asjad panganduses aga pole. Kessler viitas, et teatud pangad on küll riskantsed kliendid minema saatnud, kuid nende riskikontrollid ei pruugi endiselt olla piisavad. Ta tõi ka näite – rõhutades, et tegemist on juhtumiga minevikust – kus ühe panga juhtfiguurid olid deklareerinud riskantsetest klientidest vabanemist, kuid hiljem tasahilju sarnaseid kundesid jälle teenindama hakanud. "Oleme andnud indikatsioone, et me nalja ei tee," hoiatas Kessler trikitamise eest.
    Vaja karmimaid seaduseid
    Inspektsioon pole sugugi rahul praeguse seadustiku leebusega. Etteheiteid on rida – tarvis oleks tõsta liiga madalaid trahvimäärasid, juurutada halduskaristuste kontseptsiooni, mis teeks pankade karistamise lihtsamaks, ning sisse seada ka korralik vilepuhujate regulatsioon. Kessler märkis, et mõnel pool maailmas makstakse vilepuhujale lausa tasu, kui tema toodud informatsioon viib süüdimõistva otsuseni.
    Samuti on inspektsiooni sõnul vajalik tõsiselt analüüsida virtuaalvääringutega tegelevate ettevõtete kasulikkust ja vajalikkust Eesti riigile. Nimelt on väga levinud skeem, kus säärased firmad on küll Eestisse registreeritud, kuid reaalne tegevus – näiteks klientide petmine – toimub välismaal. Kessler eristas siin kahte tasandit - esiteks klassikalised kelmused, mida on lihtsam tuvastada, teiseks aga "hardcore", näiteks krüptovara varastamine. Ta tõdes, et siin on inspektsioonil veel arenguruumi – muuhulgas napib valdkonnaspetsiifiliste teadmistega töötajaid.
    Inspektsiooni ressursid on endiselt piiratud ka "klassikalise" rahapesu vastu võitlemisel. Veidi on olukord siiski paranenud–- kui kunagi tegeles rahapesuga kogu inspektsiooni peale vaid kaks inimest, siis nüüdseks on neid seitse ja nad tegutsevad ka eraldi üksusena.
    Kodumaiste pingutuste kõrvalt teeb finantsinspektsioon lobi ka üleeuroopalise järelevalveasutuse loomiseks. Baltimaade karmid kogemused võivad siin osutuda heaks argumendiks Euroopa Liidu partnerite veenmisel. "Eitusfaas on läbi," oli Kessler optimistlik.
    Pensionäri ei pea pitsitama
    Märtsis rääkis Kessler Äripäevale, et vähemalt osad pangad teevad järelevalvet lausaliselt selle asemel, et keskenduda tõelistele riskidele. “Meie arvates on ebaprofessionaalne näiteks, kui pank rakendab sama karmi riskikontrolli iga kuu üksnes kohalikust Selverist toitu ostva ja kommunaalmakseid tegeva pensionäri suhtes ning väliskaubanduses väga aktiivse suure rahakäibega välismaal registreeritud ettevõtja suhtes," märkis ta toona.
    Ka Andre Nõmm nõustus, et pangad ei peaks lihtsaid inimesi pitsitama. Samas ei uskunud ta, et tegemist oleks pankade n-ö passiiv-agressiivse käitumisega täita reegleid vaid formaalselt. "Ootame targemaid, põhjalikemaid lahendusi. Ei usu, et pangad pahauskselt teevad seda. Nad pigem kardavad," märkis Nõmm, viidates rahapesu teema aktuaalsusele ja pankade hirmule trahvide ees.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.