Finantsinspektsioon sõelus pangad läbi

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm, juhatuse esimees Kilvar Kessler ja rahapesu tõkestamise ning makseteenuste järelevalve osakonna juht Matis Mäeker.  Foto: Liis Treimann

Täna andis finantsinspektsioon meediale ülevaate eelmise aasta lõpus ja selle alguses pankadele tehtud erakorralisest rahapesu tõkestamise kontrollist. Kokku kontrollis inspektsioon 16 Eesti panka ja välismaa panga filiaali.

Kontrolli käigus hindas finantsinspektsioon, kuidas pangad tuvastavad oma äritegevusega seotud riske, milline on nende riskiisu ja äristrateegia ning milline on kliendiportfell eelkõige kõrge riskiga ärisegmendis.

Meediale korraldatud briifil jäid inspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm ja juht Kilvar Kessler endale omaselt ettevaatlikuks ja valisid hoolega sõnu. Hoolimata kohalviibinud ajakirjanike survest ei soostunud Nõmm ja Kessler rääkima faktidest - mitmes pangas probleeme tuvastati, mis laadi need olid, kas tehti ettekirjutusi jne. Võimalikest arengutest lubati teada anda siis, kui selleks on õige aeg.

Täna kirjutas Dagens Nyheter, et Euroopa Keskpank hakkas uurima Swedbanki tegevust Eestis. Sisuliselt tähendab see üleeuroopaliste alluvussuhete tõttu, et reaalse uurimistööga hakkab tegelema just finantsinspektsioon. Panka süüdistatakse selles, et Balti harust on läbi voolanud miljardeid dollareid kahtlast Vene raha.

Detailne kontroll

Kontrolli tegi finantsinspektsioon seekord aga tavatult detailselt. Tavaliselt kordab inspektsioon igal võimalusel, et nende roll pole mitte uurida kuritegusid, vaid teha abstraktsemal tasandil kindlaks, kas pankades on kontrollisüsteemid õigesti üles ehitatud. Kessleri sõnul mindi nüüd aga n-ö kliendi tasandile – näiteks küsiti seitsme riskantsema panga juhtidelt otse, kas nad üldse teavad, kes mõni nende panga suurklient on ja mis äriga too tegeleb. „Sa ei saa mitte teada – siis sa kas ei oska või ei sobi,“ märkis Nõmm.

Üldiselt on finantsinspektsiooni juhtide kinnitusel olukord mitteresidentide teenindamise aspektist siiski kordades paranenud. Sääraste klientide osakaal on panganduses 2014. aasta lõpust langenud 19,10 protsendilt 7,91 protsendile (2018. aasta lõpu andmetel), väga kõrge riskiga jurisdiktsioonide (sh off-shore) arvelt aga 8,50 protsendilt vaid 0,46 protsendile.

Päris korras asjad panganduses aga pole. Kessler viitas, et teatud pangad on küll riskantsed kliendid minema saatnud, kuid nende riskikontrollid ei pruugi endiselt olla piisavad. Ta tõi ka näite – rõhutades, et tegemist on juhtumiga minevikust – kus ühe panga juhtfiguurid olid deklareerinud riskantsetest klientidest vabanemist, kuid hiljem tasahilju sarnaseid kundesid jälle teenindama hakanud. "Oleme andnud indikatsioone, et me nalja ei tee," hoiatas Kessler trikitamise eest.

Vaja karmimaid seaduseid

Inspektsioon pole sugugi rahul praeguse seadustiku leebusega. Etteheiteid on rida – tarvis oleks tõsta liiga madalaid trahvimäärasid, juurutada halduskaristuste kontseptsiooni, mis teeks pankade karistamise lihtsamaks, ning sisse seada ka korralik vilepuhujate regulatsioon. Kessler märkis, et mõnel pool maailmas makstakse vilepuhujale lausa tasu, kui tema toodud informatsioon viib süüdimõistva otsuseni.

Samuti on inspektsiooni sõnul vajalik tõsiselt analüüsida virtuaalvääringutega tegelevate ettevõtete kasulikkust ja vajalikkust Eesti riigile. Nimelt on väga levinud skeem, kus säärased firmad on küll Eestisse registreeritud, kuid reaalne tegevus – näiteks klientide petmine – toimub välismaal. Kessler eristas siin kahte tasandit - esiteks klassikalised kelmused, mida on lihtsam tuvastada, teiseks aga "hardcore", näiteks krüptovara varastamine. Ta tõdes, et siin on inspektsioonil veel arenguruumi – muuhulgas napib valdkonnaspetsiifiliste teadmistega töötajaid.

Inspektsiooni ressursid on endiselt piiratud ka "klassikalise" rahapesu vastu võitlemisel. Veidi on olukord siiski paranenud–- kui kunagi tegeles rahapesuga kogu inspektsiooni peale vaid kaks inimest, siis nüüdseks on neid seitse ja nad tegutsevad ka eraldi üksusena.

Kodumaiste pingutuste kõrvalt teeb finantsinspektsioon lobi ka üleeuroopalise järelevalveasutuse loomiseks. Baltimaade karmid kogemused võivad siin osutuda heaks argumendiks Euroopa Liidu partnerite veenmisel. "Eitusfaas on läbi," oli Kessler optimistlik.

Pensionäri ei pea pitsitama

Märtsis rääkis Kessler Äripäevale, et vähemalt osad pangad teevad järelevalvet lausaliselt selle asemel, et keskenduda tõelistele riskidele. “Meie arvates on ebaprofessionaalne näiteks, kui pank rakendab sama karmi riskikontrolli iga kuu üksnes kohalikust Selverist toitu ostva ja kommunaalmakseid tegeva pensionäri suhtes ning väliskaubanduses väga aktiivse suure rahakäibega välismaal registreeritud ettevõtja suhtes," märkis ta toona.

Ka Andre Nõmm nõustus, et pangad ei peaks lihtsaid inimesi pitsitama. Samas ei uskunud ta, et tegemist oleks pankade n-ö passiiv-agressiivse käitumisega täita reegleid vaid formaalselt. "Ootame targemaid, põhjalikemaid lahendusi. Ei usu, et pangad pahauskselt teevad seda. Nad pigem kardavad," märkis Nõmm, viidates rahapesu teema aktuaalsusele ja pankade hirmule trahvide ees.

Hetkel kuum