Luminor tegi Eesti panganduse Lätist ja Leedust sõltuvaks
Eesti pangandussektori koguvarade maht kasvas eelmisel aastal 42%, mille taga on suuresti Luminori grupi struktuurimuutused: panga Läti ja Leedu tütarettevõtted muudeti Eestis asuva peakontori filiaalideks. Eesti finantssektori tervis sõltub nüüd varasemast enam Läti ja Leedu majanduse ja panganduse arengust, leiab Eesti Pank.
Eesti Panga jaoks tähendavad Luminoris aset leidnud muutused seda, et järelevalveotsustes tuleb varasemast enam arvestada ka teiste Balti riikide panganduse ja majanduse seisuga. Juhul kui Luminoril peaks tulevikus vaja minema erakordset likviidsusabi, peab seda pakkuma Eesti Pank kui grupi peakontori asukohariigi keskpank.
Eesti panganduse riske peab keskpank väikesteks, hinnates neist suurimaks viimase aja rahapesuskandaale. Pankade mainekahju tõttu võivad halveneda Põhjamaade pangagruppide rahastamistingimused, mis võib muuta laenud kallimaks ja raskemini kättesaadavaks ka Eesti inimeste ja ettevõtete jaoks.
Seni pole rahapesuskandaalid aga Eesti finantsstabiilsust ja Eestis tegutsevate pankade rahastamist eriti mõjutanud. Küll on aga langenud skandaali sattunud Põhjamaade pangagruppide aktsiate hind. Mõju Eesti finantsstabiilsusele vähendab oluliselt see, et Eestis rahastavad pangad end valdavalt kodumaiste hoiustega.
Viimastel aastatel on Eesti inimesed eluasemelaenude tagasimaksmisega hästi hakkama saanud ja laenukahjumid on väga väikesed. Seetõttu on suuremad pangad hinnanud riskide katteks kapitali hoidmise vajadust väiksemaks. Kui aga majanduskeskkond peaks halvenema, võivad laenukahjumid oluliselt suureneda. Eluasemelaenude riskide vähendamiseks plaanib Eesti Pank kehtestada kommertspankadele nõude, mis näeb ette, et pank peab kapitalinõude arvutama vähemalt 15% eluasemelaenude mahu pealt.
Riskantseks peab keskpank veel plaani muuta pensioni teine sammas vabatahtlikuks. Kui osa inimesi võtab raha teisest sambast välja, võib see vähendada ülejäänud osakuomanike osakute väärtust. Pensionisambast välja võetud raha kasutatakse ilmselt ka tarbimiseks ja kinnisvara ostuks, mis võib suurendada majanduse ja kinnisvaraturu ülekuumenemise ohtu ning kiirendada liigselt eluasemelaenude kasvu.