Jaga lugu:

Kes on see eestlanna, kes ohjab ELi sõjalist staapi?

Viiu imetlemas õrnroosade kirsiõite võlu kevadises Brüsselis.  Foto: URB

Kui igapäevaselt loeme meediast Euroopa Liidu institutsioonide juhtide välja ütlemiste ja tegemata jätmiste kohta, siis märksa vähem teame, kes on nende tublid taustajõud. Äripäeva erileht Sekretär toob põnevad ja hoopis teistmoodi lood Brüsselist koju kätte.

Saame tuttavaks – tema on Viiu Urb (41), kes on töötanud Euroopa Liidu eri rahvuste, kommete ja kultuuride paabelis nüüd juba pea kuus aastat. Viiu, kes on naiselik ja särav nagu päike, töötab ELi sõjalise staabi rahvusvaheliste suhete üksuses ja ütleb sõnakindlalt, et sõjaväelastest viisakamaid kolleege annab otsida. Kui teda nii kirjus keskkonnas töötamise juures üldse midagi häirib, siis ainult see, et head kolleegid vahetuvad liiga kiiresti – iga kolme kuni viie aasta tagant. Uurime temalt, mis elu Brüsselis ka elatakse.

Kuidas sattusid tööle Euroopa välisteenistusse? Sattusin ajalehte lugedes konkursikuulutuse peale ja otsustasin proovida. Protsess võttis aega julgelt kauem kui aasta, kuid 2010. aastaks said kõik katsed edukalt läbitud ja mind arvati edukate kandidaatide reservnimekirja. Tööle asumiseni kulus veel kolm aastat – Brüsselisse kolisime 2013. aasta suvel.

Missugune on olnud Sinu hariduskäik ja eelnev töökogemus? Peale Gustav Adolfi gümnaasiumi lõpetamist soovisin edasi õppida psühholoogiat. Kahjuks aga jäin sisseastumiskatsetel napilt joone alla ja otsustasin, et võtan aastaks aja maha. Et aega mitte niisama maha visata, asusin ajutise töö kõrvalt õppima Tallinna Sidekooli sekretäri erialale. Poole aasta pealt sain praktikakoha Eesti Merelaevanduses ja üsna kiiresti vormistati mind sinna juba põhikohaga tööle.

Merelaevandusest liikusin paari aasta pärast edasi Uus Maa Kinnisvaragruppi, kus tegelesin lisaks sekretäritööle ka reklaami- ja personaliküsimustega. Personalitöö meeldis sedavõrd, et jätkasin töö kõrvalt õppimist Tallinna tehnikaülikoolis halduskorralduse erialal põhirõhuga personaliteemadel.

Lapsehoolduspuhkuse lõppedes liitusin maksu- ja tolliameti personaliosakonnaga. Alustades olid minu ülesanneteks kõik personali värbamisega seotud teemad, hiljem tegelesin personalikulude planeerimise- ja analüüsiga. Pärast ligi kaheksat aastat maksu- ja tolliametis kolisime perega Brüsselisse.

French National Day tähistamine.  

Kui lihtne on ELi institutsiooni tööle saada? Kui suure kadalipu peab selleks läbima? Millised iseloomuomadused ja töökogemus kuluvad marjaks ära? Konkursid on üsna aeganõudvad ja koosnevad üldjuhul mitmest etapist. CV esitamise voorust edasipääsenud peavad enne vestlusvooru pääsemist läbima ka elektroonilised testid, mis varieeruvad vastavalt erialale. Üldjuhul on eelis nendel kandidaatidel, kellel lisaks kooliharidusele on ka vastav töökogemus.

Täpsemat infot leiab epso.europa.eu kodulehelt, kus on üleval ka käimasolevad värbamiskonkursid.

Mis on Sinu peamised tööülesanded rahvusvaheliste suhete üksuse assistendina? Olen assistent Euroopa Liidu sõjalise staabi (EU Military Staff – EUMS) rahvusvaheliste suhete üksuses. Meie üksus on pisike – vaid seitse inimest. Minu peamine tööülesanne on peale igapäevase kontoritöö korraldamise (dokumendihaldus, välislähetuste organiseerimine, eelarve jälgimine jne) ka grupivisiitide ja koosolekute ettevalmistamine. Eelmisel aastal olin seotud 22 grupivisiidi võõrustamisega (grupid koosnevad 15–120 inimesest). Lisaks ametijuhendis toodud ülesannetele olen ka meie maja mitteametlik fotograaf.

Viiu poseerimas Brüsseli eurokvartalis avatud uste päeval – see on päev, kui Euroopa Liidu institutsioonid tähistavad Euroopa päeva ja avavad külastajatele oma uksed.  

Mida pead oma tugevusteks selles ametis? Minu tugevaimad küljed on kindlasti positiivsus ja avatud meel. Olen hea meeskonnamängija ja otsin alati ka kõige võimatumatele olukordadele lahendusi. Hea kohanemisvõime on alati abiks.

Kuidas täiendad end oma valdkonnas? Osalen aktiivselt ELi institutsioonide korraldatud teabepäevadel, seminaridel ja koolitustel. Järjest enam pakutakse ka e-õppe võimalusi.

Kuidas iseloomustad tööd ELi institutsioonis? Mulle väga meeldib töö rahvusvahelises keskkonnas. Põnev on kogeda kuidas 28+ (meie majas leidub inimesi lisaks ELi liikmesriikidele ka Kanadast, Türgist jne) rahvuse esindajad üheskoos tegutsevad. Teemade skaala on väga lai ning kui tunned, et töö ühes valdkonnas on ennast ammendanud, võid liikuda kas oma asutuse sees teise osakonda või vahetada institutsiooni. Põnev väljavaade on ka liituda mõne ELi delegatsiooniga enam kui 140 riigis väljaspool Euroopa Liitu.

Mida hindad oma tööandja ja kolleegide juures? Ma tunnen ennast väga hästi oma praeguste kolleegide seas. EUMSi tööle asudes ei olnud mul militaarvaldkonnaga varasemat kokkupuudet, kuid sisseelamine läks tänu toetavale kollektiivile sujuvalt.

Kuigi teemad on keerulised, on õhkkond majas väga hea. Ja täiesti kindlalt võin väita, et ei ole viisakamaid kolleege kui sõjaväelased. Kurb tõsiasi on aga see, et erinevalt põhikohaga ametnikest kestab sõjaväelaste rotatsioon EUMSis 3–5 aastat ehk head kolleegid vahetuvad ja iga lahkumine teeb hinge kurvaks. Tänu sotsiaalmeediale oleme aga ka edaspidi üksteise eluoluga kursis.

Milline on olnud parim tunnustus juhi poolt? Parim tunnustus on minu eelmiselt juhilt: “Sa oled parim assistent, keda juht võiks soovida. Piisab mul vaid ülesandest mõelda ja tulla Sinu laua juurde sellest rääkima, kui Sul on juba lahendus olemas.”

Kuidas Euroopa välisteenistuses töötajaid tunnustatakse, premeeritakse? Enamasti on tunnustuseks hea sõna. Rahalist preemiat kui sellist ei maksta ning ühelt palga­astmelt teisele liikumine on kindlalt reglementeeritud.

Milline on hea juht? Hea juht on suunanäitaja. Ta teab, mida ta tahab, ja oskab seda ka oma alluvatele selgeks teha. Ta ei sekku alluva töö detailidesse, kuid vajadusel toetab hea nõuga. Hea juht tagab oma üksuses positiivse õhkkonna ja soodustab meeskonna ühtekuuluvustunnet.

Mis Sind motiveerib oma töös? Mind motiveerivad suhtlemine toredate inimestega ja tunne, et minu tööd hinnatakse. Lisaks oma kolleegidele kohtun tänu tööle ka külalistega üle maailma – olen aidanud võõrustada grupivisiite peale ELi liikmesriikide ja NATO riigikaitse kolledžitest ka Lõuna-Ameerikast, Aafrikast, Aasiast jne.

Mida soovitad teha tujurikkujast kolleegiga? Õnneks saan siinkohal rääkida vaid teoreetiliselt, sest mind on läbi terve minu tööelu ümbritsenud väga toredad kolleegid. Kui tujurikkujal on konkreetselt sinuga tüliõun üleval, siis räägi võimalikult kiiresti teema sirgeks. Kui aga ongi tegemist loomult pessimistliku inimesega, lepi tema eripäraga ja ära lase oma naeratusel kustuda.

Kuidas tähistate erinevaid tähtpäevi töö juures? Kui pikalt saab ELi institutsioonis pühade ajal puhata? Tähtpäevade pidamine on igas majas erinev, kuid meil EUMSis on traditsiooniks tähistada ELi liikmesriikide olulisemaid tähtpäevi. Nii on meil üsna tihti meeleolukad koosviibimised, kus pakutakse vastava maa parimaid traditsioonilisi suupisteid ja jooke. Näiteks juba aprilli lõpus lisame väikse oranži detaili oma riietusele ja pidutseme koos Hollandi Kuninga Päeva puhul.

Millega tegeled tööst vabal ajal? Mis paneb silmad särama? Minu vaba aeg kulub perele: lisaks abikaasale on mul kaks teismelist poega ja meie pesamuna, kolmeaastane Eestist toodud saksa lambakoer Krata (omaloominguline naiselikum versioon sõnast Kratt).

Nädalavahetuste varahommikused jalutuskäigud Krataga kodu lähedal metsas, kui ülejäänud pere alles magab, on meie kahe kvaliteetaeg ja minu stressimaandaja. Linnulaulust rõkkav inimtühi mets, enne kui jooksjad ja ratturid selle vallutavad, aeg-ajalt üle metsaraja silkavate oravate, rebaste ja vahel ka kitsekestega – midagi paremat ei oska tahtagi!

Reede õhtud mööduvad üsna tihti koos teiste eeslastega erinevaid lauamänge mängides.

Kui lihtne on Brüsselis töötades ühildada töö- ja pereelu? Kindlasti sõltub see ametikohast, kuid oma kogemusele toetudes võin küll väita, et see on üsna lihtne. Kui vahel tulebki teha pikemaid päevi või koduste toimetuste tõttu töölt varem lahkuda, siis probleeme sellega ei ole, sest meie majas kasutatakse paindlikku tööaega. Vajadusel saavad väikeste laste vanematel tööandjaga kokku leppida ka osalise tööaja kasuks.

Kui tihti aastas puhkad ja mida siis ette võtad? Kes Sind sel ajal tööl asendab? Puhkuse pikkuse poolest on ELi institutsioonides töötamine väga hea. Lisaks 24 tööpäeva pikkusele põhipuhkusele (lisanduvad päevad sõltuvalt vanusest ja kodumaa kaugusest) on aastas veel ca 10 vaba päeva tänu riigipühadele ja sõltuvalt aastast 1,5–2 nädalat rahulikku jõuluaega perega olemiseks.

Puhkuse üritan alati planeerida aega, mil töökoormus väiksem (nt augustis on Brüssel praktiliselt väljasurnud ja enamik ametnikest puhkusel) või kui riigipühade tõttu nagunii pikemalt vabu päevi (jõulud ja lihavõtted) ettenähtud.

Üldjuhul veedame puhkused perega reisides. Kuna reisime tõepoolest koos terve perega (st ka Krata ei jää koertehoidu, vaid tuleb kaasa), siis eelistame autoreise. Oma pikema puhkuse veedame suvel üldjuhul Eestis. Kui vähegi võimalik, üritame ka jõuluks koju Eestisse tulla. Lihavõttepühade puhkuse veedame tavaliselt aga Eestist eemal.

Mis on Brüsselis töötamisega teistmoodi kui Eestis, nii eluolu kui ka töö ja karjääri mõttes? Belgia on põnev riik, mis jaotatud kolmeks – Brüsseli, Valloonia ja Flaami piirkonnaks. Kuigi Belgia ametlikud riigikeeled on prantsuse, flaami ja saksa keel, siis vastavalt regioonile see erineb. Näiteks Flaami piirkonnas käib kogu ametlik suhtlus flaami keeles ja ka linnavalituse klienditeenindajatel on keelatud linnavalituse ruumides nt inglise keeles kõnelemine (kuigi nad seda väga hästi oskavad).

Seega uustulnukatele on asjaajamine komplitseeritud ja keerulisemates küsimustes tuleks mõni kohalik tõlgiks kaasa võtta. Ka riiklike maksude suurus erineb regiooniti: kui omale uue auto ostsime, siis saime müügimehelt õnnitlused, et elame Flaami piirkonnas, sest auto esmase registreerimise maks on siin ligi kolm korda soodsam kui Brüsseli piirkonnas.

Keeruline oli esialgu harjuda sellega, et poed (ka toidupoed) on pühapäeviti suletud – seega suurem osturalli toimub laupäeviti. Viimasel ajal leidub järjest enam toidupoode, mis teenindavad kliente ka pühapäeviti.

Kuidagi ei suuda ma aga ära harjuda pidevate streikidega – kui ei ole parasjagu üldstreiki, siis streigivad bussijuhid, postiljonid, lennujaamatöötajad või vangivalvurid. Streikimine tundub olevat belglaste igapäevaelu lahutamatu osa.

Kas oled õnnelik seal, kus praegu oma elus oled? Jah, ma olen õnnelik ja rahul. Olen ümbritsetud toredate inimestega, mu töö pakub rahuldust ja ka lähedastega Eestis on tugev side olemas.

Millest unistad? Unistan, et minu lastel oleks veel õnnelikum ja põnevam elu, kui minul olnud. Et minu vanemate tervis vastu peaks ja et me saaksime nendega rohkem koos olla kui praegu.

Milline on Sinu elufilosoofia, moto, miski, millest juhindud oma tegemistes? Naerata ja kogu maailm naerab sinuga! Kui oled seesmiselt päriselt oma eluga rahul ja õnnelik, ei saa ka kõige mürgisem inimene seda rikkuda.

Kus ja kellena näed end 10 aasta pärast? Kümne aasta pärast on lapsed juba pesast välja lennanud ja loodetavasti oma elu rööpasse seadmisega kenasti alustanud.

Ennast näen töötamas mõnes Euroopa Liidu delegatsioonis väljaspool liidu liikmesriike.

Kolonel Bernard Markey, rahvusvaheliste suhete üksuse juht

Viiu räägib keerulise lihtsaks ja arusaadavaks

Viiul on olnud võtmeroll Euroopa Liidu sõjalise staabi rahvusvaheliste suhete üksuse arenguprotsesside ja infoliikumise koordineerimisel, kus ta on silma paistnud ennekõike oma efektiivsuse ja suure töövõimega.

Seda kinnitavad mitmed erinevad grupivisiidid, mida Viiu on edukalt korraldanud tänu oma suurepärasele suhtlus- ja organiseerimisoskusele.

Viiu oskab keerulised sõnumid edasi anda selgelt, lühidalt ja diplomaatiliselt. Tema nõuanded on alati asjakohased ning faktitruud. Ta on rahuliku meelega ja tasakaalukas ning oskab hästi läbi saada väga erinevate isiksusetüüpidega nii kontoris kui väljaspool. Tema olek mõjub kogu personalile rahustavalt ning tal on oskus näha tervikpilti, mistõttu ei lase ta vähetähtsatel asjadel segada probleemi tuumani jõudmist.

Viiu on juhtinud tulemusrikkalt mitmeid koosolekuid, kus kogu organisatsiooni puudutavad küsimused on lahendatatud kiirelt ja sihipäraselt.

Viiu trumbiks on võime töötada ka pingelistes situatsioondies. Ta on esmaklassiline ajaplaneerija ning peab kinni tähtaegadest. Tema IT-oskused on igati tasemel, kohaneb kiiresti uute süsteemidega ning oskab lahendada tehnilisi probleeme.

Viiu lemmikud

Aastaaeg: kevad

Nädalapäev: reede

Restoran: eelistan kodust grilli

Puhkekoht: Eesti inimtühjad rannad

TV-saade: päevakajalised saated à la „Pealtnägija“, „Radar“ jne

Vabaajategevus: reisimine

Reisisihtpunkt: kõik uued kohad on põnevad

Lill: tulbid

Riietus: naiselik, nõrkuseks on kleidid

Värvus: sinine ja must

Eesti bänd/laulja: Metsatöll

Stressimaandav tegevus: varahommikused jalutuskäigud metsas

Film: lemmikut on raske välja tuua, meeldivad draamad.

Raamat: meeldivad eluloo­raamatud, tõsielul põhinevad romaanid.

Jaga lugu:
Hetkel kuum