Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

VEB Fondiga raha kaotanud ettevõtjad tahavad riigikogu otsusele vee peale tõmmata

VEB Fondi sertifikaadiomanikke esindav vandeadvokaat Indrek Leppik kaebas kohtusse riigikogu otsuse, millega jäeti ettevõtjad loodetud hüvitisest ilma.  Foto: Andras Kralla

VEB Fondi sertifikaadiomanikud kaebasid riigikohtusse rahvasaadikute otsuse, millega lõpetati VEB Fondi tegevuse tõttu raha kaotanud ettevõtjatele 15 miljoni euro väärtuses kahju hüvitamine.

Selle aasta veebruaris teatasid koalitsioonierakonnad, et toetuse puudumise tõttu ei saada toonane riigikogu koosseis VEB Fondi sertifikaadiomanike kahju hüvitamise eelnõud teisele lugemisele. Riigikogu koosseisu lõppemise tõttu langes VEB Fondi eelnõu menetlusest välja.

Seetõttu esitasid VEB Fondi sertifikaadiomanikud kaebused riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile. Ettevõtjad kirjutavad avalduses, et neil on põhiseaduslik õigus sundvõõrandatud vara eest hüvitist saada ning seetõttu oleks riigikogu pidanud seaduse vastu võtma.

Sertifikaadiomanikke esindav advokaat Indrek Leppik sõnas, et kaebajate nõudmised on väga lihtsad. „Kaebajad tahavad tagasi saada nende pangakontodelt ära võetud raha. Sellest on tänaseks õnneks enamik aru saanud, et see raha võeti lihtsalt riigi poolt piinliku skeemiga ära. Kliendid soovivad teha kõik selleks, et see lõpuks tagasi saada,“ ütles Leppik.

Leppiku sõnul vastutab riik raha eest, mille toona Eesti ettevõtjad VEB Fondi tegevuse tõttu kaotasid. Selleks, et päästa omal ajal Eesti kroon ja pangad pankrotist, sekkus Eesti riik Eesti kommertspankade ja nende klientide ehk praeguste kaebajate vahelistesse eraõiguslikesse suhetesse, koondades kaebajate nõuded pankade vastu VEB Fondi. Sama riigikogu otsusega luua VEB Fond võeti ettevõtjatelt ära võimalus kommertspankadelt oma raha tagasi nõuda. „Siis riik ka vastutab,“ lisas Leppik.

Sama nõue on esitatud Tallinna halduskohtule. Leppiku sõnul võib sama nõude osas tekkida pädevusvaidlus, kas sundvõõrandamishüvitise vaidlus allub hoopis halduskohtule. Halduskohus peatas menetluse, kuni riigikohus asja läbi vaatab.

Möödunud nädalal menetlesid riigikohtu kohtunikud VEB Fondi sertifikaadiomanike kaebust. Kohtu pressiesindaja Susann Kivi sõnul tehakse riigikohtu otsus avalikuks täna.

Poliitikud on eri meelt

Riigikohtu poole on pöördunud VEB Fondi koondatud nõuete omanikud AS Pärnu Kalur Holding, AS A.O. Imbi (pankrotis), Akke AS (likvideerimisel), AS Tartu Lihakombinaat (pankrotis), OÜ Volta, AS Läti Merelaevandus, AS Saare Kalur ja Kreenholmi valduse AS (pankrotis), kes leiavad, et riigikogu ei ole seni otsustanud neile õiglase ja reaalse hüvitise määramist ja väljamaksmist nende nõuete eest.

Kaebajad soovivad, et riigikohus tuvastaks hüvitise määramata jätmise õigusvastasuse ja mõistaks hüvitise Eesti riigilt välja või kohustaks riigikogu hüvitise väljamaksmist otsustama.

Riigikogust kukkus menetluses olnud eelnõu välja selle aasta alguses, kui koalitsioonierakonnad nõukogus niiviisi otsustasid.

Poliitikud on olnud VEB Fondiga seotud hüvitiste määramisel eri meelt. Riigikogu õiguskomisjoni keskerakondlasest juht Jaanus Karilaid on VEB Fondi sertifikaadiomanikele hüvitise maksmise teemat üleval hoidnud aastaid. Eelnõu vastu võtsid sõna nii Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski kui ka Isamaa liikmest justiitsminister Urmas Reinsalu.

Mis on VEB Fond?

Riiklik VEB Fond on riigikogu otsusega 1993. aastal asutatud fond eesmärgiga koondada sinna Põhja-Eesti Aktsiapanga ja Balti Ühispanga nõuded endises NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud kontode kohta. Fondi asutajad olid Eesti Pank ja vabariigi valitsus. Riikliku VEB Fondi haldajaks on Eesti Pank Eesti riigi nimel. VEB Fondi loomise algataja oli Eesti Pank eesotsas tolleaegse Eesti Panga presidendi Siim Kallasega.

Fondi loomisel oli sinna koondatud nõudeid peaaegu 800 miljoni krooni ulatuses. 2006. aastaks oli Eesti Panga teatel nõuete maht vähenenud 274,3 miljonile kroonile.

Jaanuaris 2013 avaldas Eesti Pank VEB Fondiga seotud auditi tulemused, millest selgus, et Eesti Pangas oli 1995. aastal loodud valeandmetega dokument, millega anti Vene firmale TSL International 32,3 miljoni dollari ulatuses nõudeid Vnešekonombankile. Toona VEB Fondiga seotud persoonid võltsingutega seonduvaid tehinguid ei mäletanud ja tekkinud on väga palju spekulatsioone, kes tegelikult on VEB Fondi tehingutest kasu saanud.

Jaga lugu:
Hetkel kuum