VEB Fondiga raha kaotanud ettevõtjad tahavad riigikogu otsusele vee peale tõmmata

Leppiku sõnul vastutab riik raha eest, mille toona Eesti ettevõtjad VEB Fondi tegevuse tõttu kaotasid. Selleks, et päästa omal ajal Eesti kroon ja pangad pankrotist, sekkus Eesti riik Eesti kommertspankade ja nende klientide ehk praeguste kaebajate vahelistesse eraõiguslikesse suhetesse, koondades kaebajate nõuded pankade vastu VEB Fondi. Sama riigikogu otsusega luua VEB Fond võeti ettevõtjatelt ära võimalus kommertspankadelt oma raha tagasi nõuda. „Siis riik ka vastutab,“ lisas Leppik.

Sama nõue on esitatud Tallinna halduskohtule. Leppiku sõnul võib sama nõude osas tekkida pädevusvaidlus, kas sundvõõrandamishüvitise vaidlus allub hoopis halduskohtule. Halduskohus peatas menetluse, kuni riigikohus asja läbi vaatab.

Möödunud nädalal menetlesid riigikohtu kohtunikud VEB Fondi sertifikaadiomanike kaebust. Kohtu pressiesindaja Susann Kivi sõnul tehakse riigikohtu otsus avalikuks täna.

Riigikohtu poole on pöördunud VEB Fondi koondatud nõuete omanikud AS Pärnu Kalur Holding, AS A.O. Imbi (pankrotis), Akke AS (likvideerimisel), AS Tartu Lihakombinaat (pankrotis), OÜ Volta, AS Läti Merelaevandus, AS Saare Kalur ja Kreenholmi valduse AS (pankrotis), kes leiavad, et riigikogu ei ole seni otsustanud neile õiglase ja reaalse hüvitise määramist ja väljamaksmist nende nõuete eest.

Kaebajad soovivad, et riigikohus tuvastaks hüvitise määramata jätmise õigusvastasuse ja mõistaks hüvitise Eesti riigilt välja või kohustaks riigikogu hüvitise väljamaksmist otsustama.

Riigikogust kukkus menetluses olnud eelnõu välja selle aasta alguses, kui koalitsioonierakonnad nõukogus niiviisi otsustasid.

Poliitikud on olnud VEB Fondiga seotud hüvitiste määramisel eri meelt. Riigikogu õiguskomisjoni keskerakondlasest juht Jaanus Karilaid on VEB Fondi sertifikaadiomanikele hüvitise maksmise teemat üleval hoidnud aastaid. Eelnõu vastu võtsid sõna nii Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski kui ka Isamaa liikmest justiitsminister Urmas Reinsalu.