Jaga lugu:

Rauapuudus – kas märk kevadväsimusest?

Inimesed, kes joovad palju teed või kohvi, peaksid teadma, et nende raua omastamine on aeglasem. Kui asendada osa joogist näiteks apel–sinimahlaga, milles on palju C-vitamiini, siis suureneb ka raua imendumine.  

Olgugi et rauapuuduse tekkimine ei olene niivõrd aastaajast, kuivõrd organismi seisundist ja kaasnevatest konditsioonidest, panevad inimesed seda sagedamini tähele just kevaditi, mil tuntakse kevadväsimust.

Samas ei ole kevadväsimus midagi, millega peaks menuka toitumiskäsiraamatu „Toida oma tervist“ autori Liis Orava sõnul leppima. „Kui oma kehaga hästi ringi käia, jätkub piisavalt energiat aasta ringi, olenemata aastaajast,“ lausub ta.

Madal rauatase on aga levinud probleem ja nagu ikka, ei ole see asi iseeneses, vaid sümptom mingil põhjusel tekkinud ebakõlast organismis, ütleb integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja Liis Orav.

Toitumisnõustaja sõnul jagunevad probleemid laias laastus kolmeks: liiga vähe rauda menüüs, raua vähenenud omastamisvõime (sooletrakti probleemid, infektsioonid, mikrofloora korratused) või liiga suur rauakadu organismist (vererohked menstruatsioonid, põletikulised soolehaigused, haavandid).

Kõigil eelmainitud juhtudel soovitab ta probleemi põhjusele jälile saada ning tegema vajadusel ka lisaanalüüse.

Mis takistab raua imendumist?

Nagu kõikide teiste toitainete puhul, on ka raua omastamisvõimekus seotud ennekõike meie seedetrakti tervisega. Põhilised probleemid on sageli esinev mao alahappesus ja erinevad infektsioonid, näiteks helikobakteril on võime kahjustada mao parietaalrakke ja vähendada seeläbi ka maohappe sekretsiooni ning B12-vitamiini omastamiseks olulise sisemise faktori tootmist. Probleeme raua omastamisega tekitavad ka peensoole bakteriaalne ülekasv (SIBO) ja peensoole fungaalne ülekasv (SIFO), mille puhul konkureerivad meie rauavarudele ka rauasõltuvad bakterid ja seened, samuti parasiidid.

Paljud rauapuuduse sümptomid langevad kokku ka adrenaalse väsimuse ja kilpnäärme alatalitluse sümptomitega ning on võimendavaks taustajõuks neile väga sageli üheskoos esinevatele terviseprobleemidele.

Omaette probleemistiku võib tekitada ka organismis oleva vase vähene biosaadavus. „Vask on oluline võtmetegur nii erütrotsüütide tootmiseks kui raua kasutamiseks ja mobiliseerimiseks vajalike ensüümide töös,“ sõnab Orav.

Parimad rauaallikad on seamaks, südakarp, parendatud hommikuhelbed, vetikad ehk nori, nisukliid, rannakarp, vasikamaks, talleneer, kakaopulber, seesamiseemned, kõrvitsaseemned, nisuidud, aedpetersell, maksapasteet, munakollane, austrid, bulgurnisu, rosinad, tatrapuder, tofu.  

Üle tuleb hinnata kogu menüü

Hinnatud toitumisnõustaja sõnul polegi tihtilugu rauapuuduse põhjuseks liha mittesöömine, nii nagu ei välista liha söömine rauapuuduse tekkimist. „Näiteks on teada, et Argentiinas, mis on üks maailma suurimaid veiseliha eksportijaid ja lihatarbijaid, esineb rauapuudusaneemiat väga palju ja nii on see ka paljudes teistes Ladina- Ameerika riikides,“ räägib ta.

Rauapuuduse puhul tuleks lihatoodete kõrval ka ülejäänud menüü hindava pilguga üle vaadata. Toidus oleva mitteheemse raua imendumist pärsivad Orava sõnul näiteks kiudainete liigtarbimine, nisus, rukkis ja odras leiduv teraviljavalk gluteen, liigne piimatoodete tarbimine, tees olevad tanniinid, kohv ja taimedes sisalduv oksaalhape. „Näiteks spinatist räägitakse kui kõrge rauasisaldusega köögitaimest, mis on tõsi, kuid spinatis olev oksaalhape võimaldab sealsest rauast heal juhul vaid 10% kätte saada.“

Ekstreemsed näited elust

Rolli mängib ka iga inimese bioindividuaalsus. Nii ei saa välistada, et pisut madalam rauatase võibki olla üks organismi iseärasusi, ent sagedamini on tegu siiski korrigeerimist vajavate põhjustega.

„Meelde tuleb klient, kes töötas treenerina ja andis iga päev mitu intensiivset trenni. Hoolimata arsti määratud rauaravist püsis tema hemoglobiini tase väga madalal ja ferritiini tase oli 3, kuid ei langenud tal juuksed välja, meel oli rõõmus, ei ajanud hingeldama ja väsimust ka polnud,“ räägib toitumisnõustaja, märkides, et see on erakordne näide bioindividuaalsusest ja sellest, kui võimsalt toimetavad keha kompensatsioonimehhanismid.

Orava sõnul võib tugev füüsiline koormus kaasa tuua kõrgema heptsidiini (raua homöostaasi reguleeriv valk) taseme ja sellega seonduvalt ka madalama rauataseme. Samuti on väga suure füüsilise koormuse juures võimalik rauda kaotada higistamise kaudu. Siiski peab ta konkreetse kliendi puhul erinevate lisaanalüüside tegemist vägagi õigustatuks.

Tavapäraselt tunneb enamik inimesi tugevaid muutusi enesetundes juba siis, kui nende ferritiini tase on alla 25. Fertiilses eas naisel peaks rauadepoo ehk ferritiin olema vähemalt 40–50 kandis ja kui mõelda neerupealiste, kilpnäärme ja juustekasvu toetamise peale, võiks see varu olla veelgi kõrgem, ideaalis kuni 80. Samas tuleb kohe ka märkida, liiga kõrge ferritiin on samuti ohumärk, mis võib viidata koekahjustustele ja organismi sisesele “roostetamisele”, räägib ta.

Ferritiin vs hemoglobiin

Kui lähed arsti juurde raua taset kontrollima, siis verenäitajatest tasub teada eraldi nii ferritiini taset kui ka hemoglobiini taset, sest siis oskab apteeker sobivaid raua preparaate soovitada.

Ferritiin on raua depoovalk, mille kogus peegeldab keha rauavarusid. Ferritiini salvestatakse luuüdis, maksas, põrnas, skeleti- ja südamelihastastes jms. Rauavarude vähenemine on märk ebasoodsast tendentsist, niisiis oleks vajalik olukorraga tegeleda veel enne, kui tekib rauapuudusaneemia ehk kehvveresus.

Hemoglobiin on punaverelibledes olev rauda sisaldav valguline ühend, mille ülesandeks on hapniku transport kopsudest kudedesse.

Rauapuudust ja rauapuudusaneemiat kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid rauapuudusaneemia on siiski rauapuuduse tõsisem vorm, mille puhul võib täheldada normist madalamat erütrotsüütide ja hemoglobiini taset veres.

Aneemial on palju eriliike ja põhjuseid ning rauapuudusaneemia järel on esinemissageduselt teisel kohal kroonilise haiguse aneemia (tuntud ka põletikuaneemiana), mis kaasneb nagu nimigi ütleb krooniliste haigustega, nagu infektsioonide, autoimmuunhaiguste ja pahaloomuliste kasvajatega.

Millega organismi rauataset tõsta?

Raud on oma olemuselt tugev prooksüdant ehk vabaradikaalsete protsesside käivitaja ja seetõttu võivad raualisandid kaasa tuua ka palju probleeme, räägib Liis Orav. Kahjustav mõju tuleb sageli esile just seedekulglas, kus raualisandid võivad häirida sooletööd, tekitada kõhukinnisust, puhitusi, kõrvetisi, kõhuvalu ning põletikke ja limaskestahaavandeid.

"Ferroraualisandites (raud sulfaat, glükonaat ja fumaraat) sisaldub kõige rohkem elemendilist rauda, need on ka kõige odavamad ja seega soovitatakse neid kõige sagedamini. Samas võivad sellised lisandid tekitada tugevaid seedeprobleeme. Tänapäeval kasutatakse aga ka juba erinevaid meetodeid, nt ensüümidega eelseedimist, mis aitavad seedestressi vähendada," jätkab toitumisnõustaja.

Tundliku soolestikuga inimestel soovitab ta kasutada rauda aminohappekelaadi vormis, nt raud bisglütsinaadi kujul. „Soovitan kauge kaarega mööda käia lisanditest, mis sisaldavad sünteetilisi magusaineid, näiteks nagu aspartaami ja muid ebasoovitavaid täite-, lisa- ning värvaineid.“

„Ilma põhjuseta ja niisama ei tohiks rauapreparaate iialgi tarvitada, aga kahjuks olen siiski kohanud inimesi, kes seda lisandit “igaks juhuks” võtavad,“ lausub ta.

Liis Orav, integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja

Millal pöörduda arsti poole?

Rauapuudusel on väga palju sümptomeid, enamasti tunneb inimene end väsinult, kurnatult, haigestub kergelt ega taastu nii ruttu, kui võiks.

Harilikult on ta kahvatu, käed-jalad külmad, kergelt võib tekkida iiveldus ja hingeldus, füüsiline aktiivsus käib üle jõu. Rauapuudusele võivad viidata ka vererohked menstruatsioonid ja juuste väljalangemine. Kui enesetunne on vilets, tuleks loomulikult kohe abi otsida.

Milliseid lisaanalüüse teha?

Ülevaade ferritiinist (organismi rauadepoost). Hemoglobiini kõrval oluline organismi rauastaatuse põhjalikuks hindamiseks, võimaldab diagnoosida rauapuudust juba varases staadiumis ja ennetada seega rauapuudus­aneemia teket.

Transferriini saturatsiooni. MCV-d (erütrotsüütide keskmine maht) ja lahustuvate transferriini retseptorite seis.

B12 ja folaadi näidud. Mõistlik igaks juhuks kontrollida, sest sageli käivad nende ainete defitsiidid koos.

Teiste analüüside vajalikkuse üle saab otsustada lähtudes inimese kaebustest ja tervisetaustast.

Jaga lugu:
Hetkel kuum