Võistlus Hiina ja Indiaga paneb Euroopa proovile
Eesti 200 esinumber Lauri Hussar näeb europarlamendi põhiteemana küsimust, kas liikuda edasi või tagasi, Isamaa kandidaat Kätlin Kuldmaa aga Euroopa Liidu konkurentsivõimet globaalsel turul.
„Keskne teema on see, kas Euroopa liigub edasi või tagasi,“ rõhutas Hussar Äripäeva raadio saates „Fookuses on Euroopa parlamendi valimised“. „On palju poliitilisi jõude, kes tahaks pöörata Euroopa Liitu tagasi, samas kui Euroopa Liit peab seisma alusväärtuste eest ning tagama sõna- ja isikuvabadused,“ lisas ta. Hussari meelest võib tagasi liikuvate, sealhulgas paremäärmuslike jõudude esilekerkimine tähendada Euroopa lõhestumist.
Vaba eneseväljendust pidas võtmeküsimuseks Isamaa europarlamendi kandidaat Kätlin Kuldmaa. „Ajakirjandus- ja sõnavabaduse säilimine on kindlasti üks peateema,“ nentis ta. „Traditsioonilise meedia mudel toimib rahanduslikus mõttes juba natuke raskesti,“ rääkis Kuldmaa.
Teise suure küsimusena tõstatas ta globaalse konkurentsivõime ning selle, kuidas me ülemaailmsetel turgudel hakkama saame. "Aga võttes arvesse siis ka selle, et me ei saa enam laieneda täpselt samamoodi, nagu me oleme seda minevikus teinud, sest et muidu meil saab keskkond lihtsalt otsa," lisas ta.
Brexit muudab jõujooni
Hussar rõhutas, et Euroopasse tuleb minna ajama eelkõige Euroopa asja. „Euroopa peaks ajama kogu maailma mõistes Euroopa asja, see tähendab tugevamat Euroopat ning siis läheb paremini ka Eestil,“ oli ta veendunud. „Võistleme Hiina, USA ja arenevate turgudega, tulevikus ka Indiaga. Euroopa Liit peab olema jõuline ja otsustav, kuid kui igaüks kisub tekki enda poole, siis nii ei saa,“ lausus Hussar.
Näitena, kus tagasiliikumine on asunud Euroopat lõhestama, nimetab Hussar Brexitit. „Britid on tegutsenud Euroopa Liidus täiesti põhjendamatult, Brexit on puhas emotsionaalne otsus, mis põhineb siseriiklikel võitlustel ja ühe inimese egol,“ viitas ta ekspeaminister David Cameronile. „Brexit on õppetund kõigile, näitamaks, millised on populistliku poliitika räiged tagajärjed – need kajastuvad ka rahakotis, brittide ostujõud on juba langenud, seega jutud majanduslikust õitsengust pärast Euroopa Liidust lahkumist ei vasta tõele.“ Tema sõnul on saareriigi poliitikud end vastandumise teel nurka mänginud, enesekindlus kaob ning keegi midagi võitnud ei ole.
Samas seda, et brittide lahkumisega liigub otsustusõigus kahe suurema – Saksamaa ja Prantsusmaa – kätte, kandidaadid ei karda. „Siin võiks nüüd mängu tulla Skandinaavia telg, kui need riigid suudavad tekkiva võimutühimiku täita,“ arvas Kuldmaa. „Soome-Rootsi-Taani – need on riigid, kellelt oleme ka meie päris palju üle võtnud, miks ei võiks nad suuta laiemalt oma domineerimist suurendada,“ lisas ta.
Hussari meelest ei tasu brittide lahkumist üle dramatiseerida. „Öeldakse küll, et mõistuse hääl läheb Euroopast minema ja alles jäävad poolearulised, kuid mina ei saa sellega nõustuda – alles jääb 27 liiget, Prantsusmaa ja Saksamaa ei saa selgasid kokku panna,“ oli Eesti 200 esinumber veendunud. „Paljudes küsimustes on vetoõigus ning päris palju hääletatakse ka nii, et ühe regiooni riigid hoiavad kokku – mäng on mitmekesisem, kui arvatakse.“
Ülereguleeritus tõstab pead
Üheks uue Euroopa Parlamendi väljakutseks saab Hussari hinnangul aga Euroopa-sisese protektsionismi lõhkumine. „Praegu on Euroopa Liit läinud üle reguleerima, lõhkudes nii omaenese konkurentsivõimet ja tekitades liikmesriikide vahel pingeid,“ nentis ta. „Heaks näiteks on mobiilsuspakett, mis halvendab Eesti autovedajate olukorda ning mõned peavad isegi pillid kotti pakkima, et Prantsuse autovedajad saaksid nädalavahetustel kodus perega veini juua,“ tõi samas Hussar näite.
Sama märkis Kuldmaa, kelle sõnul on maailmas konkurentsis ellujäämiseks võtmetähtsusega piiride avatus ning see, et Euroopa Liit ei liiguks sisemise protektsionismi teed. "Praegu on riike, kus vaikselt räägitakse ka sellest, et ikkagi tuleks oma tööstusi ja kõike muud eelistada ja seda ka maksupõhiselt," lausus Kuldmaa.
Samuti on Hussari jaoks hirmutav, kuidas Saksamaa tahab andmekaitsega seotud teemasid üle reguleerida. „Eestis toimuv on võrreldes sellega morsipidu.“ Sarnast muret meenutas ta toidukäitlemisega seotud valdkonnast. „Kindlasti mäletate, kui Euroopa Liiduga liitusime, räägiti, kuidas toidukäitlemisega seotud ettevõtetes peab olema kuus tsinkkraanikaussi, sest direktiivi kohaselt tuleb toitu pesta voolava vee all – see on müstiline, minu jaoks tuleks direktiivide ülevõtmisel mõelda, mis on mõistlik,“ leidis Hussar.
Veel ühe näitena ülereguleerimisest nimetas Hussar Euroopa andmekaitsemäärust, mida üritati Eestis rakendada ajakirjandusvabaduse piiramise eesmärgil. „Andmekaitsemäärus nägi ette, et personaalse info kajastamine on lubatud vaid avaliku huvi korral, Eesti tahtis lisada sinna sõna „ülekaalukas“,“ selgitas ta. „Iga selline kaotatud jalatäis maad ajakirjandusele võib tähendada ohtu sõnavabadusele, mul on hea meel, et see punkt sai välja räägitud.“
Kuldmaa sõnul tuleb Euroopa regulatsioonide puhul silmas pidada, et need oleks kõigile üheselt mõistetavad. „Kui seda põhimõtet järgides ei suudeta regulatsiooni toota, siis võib-olla ei tasugi seda teha,“ nentis ta. „Oluline on ka see, kes ja kuidas direktiivi sisu kommunikeerib ning kas see on kooskõlas Euroopa Liidu aluslepingute ja muude põhiõigustega – kõike ei pea vastu võtma.“
Digilahendused bürokraatiat vähendama
Selleks, et Euroopas oleks vähem direktiive, paberi määrimist ja bürokraatiat, annab Hussari sõnul palju ära teha ka tehnilise poole pealt. „Me ei saa jätta digivõimalusi kasutamata, oleme globaalses konkurentsis ja peame oma eelised ära kasutama,“ rõhutas Hussar. „Eesti digilahendused on maailmas unikaalsed ning need tuleks kasutusele võtta ka Euroopas, et see muutuks konkurentsivõimelisemaks,“ arvas ta. Samas tõdes Hussar, et Eesti riik peab oma lahenduste eksportimise nimel kõvasti vaeva nägema, seda peamiselt Euroopa kultuurilise ja majandusliku mitmekesisuse tõttu.
Kuldmaa arvates peaks Euroopa rohkem kaasa rääkima 5G-võrkude arendamisel. „Praegu oleme rongist maha jäänud – pakkujate hulk, kes suudab seda kõike üles ehitada, on väike,“ tõdes ta. „Domineerivad Aasia ettevõtted, kuid hea oleks, kui nende hulgas oleks ka mõni Euroopa firma – meil tuleb läbi vaadata, kuidas innovatsiooni investeeritakse,“ märkis Kuldmaa ja lisas, et võtmetähtsusega on koostöö Euroopa ülikoolide ja ettevõtete vahel.