Võistlus Hiina ja Indiaga paneb Euroopa proovile

Hussar rõhutas, et Euroopasse tuleb minna ajama eelkõige Euroopa asja. „Euroopa peaks ajama kogu maailma mõistes Euroopa asja, see tähendab tugevamat Euroopat ning siis läheb paremini ka Eestil,“ oli ta veendunud. „Võistleme Hiina, USA ja arenevate turgudega, tulevikus ka Indiaga. Euroopa Liit peab olema jõuline ja otsustav, kuid kui igaüks kisub tekki enda poole, siis nii ei saa,“ lausus Hussar.

Näitena, kus tagasiliikumine on asunud Euroopat lõhestama, nimetab Hussar Brexitit. „Britid on tegutsenud Euroopa Liidus täiesti põhjendamatult, Brexit on puhas emotsionaalne otsus, mis põhineb siseriiklikel võitlustel ja ühe inimese egol,“ viitas ta ekspeaminister David Cameronile. „Brexit on õppetund kõigile, näitamaks, millised on populistliku poliitika räiged tagajärjed – need kajastuvad ka rahakotis, brittide ostujõud on juba langenud, seega jutud majanduslikust õitsengust pärast Euroopa Liidust lahkumist ei vasta tõele.“ Tema sõnul on saareriigi poliitikud end vastandumise teel nurka mänginud, enesekindlus kaob ning keegi midagi võitnud ei ole.

Samas seda, et brittide lahkumisega liigub otsustusõigus kahe suurema – Saksamaa ja Prantsusmaa – kätte, kandidaadid ei karda. „Siin võiks nüüd mängu tulla Skandinaavia telg, kui need riigid suudavad tekkiva võimutühimiku täita,“ arvas Kuldmaa. „Soome-Rootsi-Taani – need on riigid, kellelt oleme ka meie päris palju üle võtnud, miks ei võiks nad suuta laiemalt oma domineerimist suurendada,“ lisas ta.

Hussari meelest ei tasu brittide lahkumist üle dramatiseerida. „Öeldakse küll, et mõistuse hääl läheb Euroopast minema ja alles jäävad poolearulised, kuid mina ei saa sellega nõustuda – alles jääb 27 liiget, Prantsusmaa ja Saksamaa ei saa selgasid kokku panna,“ oli Eesti 200 esinumber veendunud. „Paljudes küsimustes on vetoõigus ning päris palju hääletatakse ka nii, et ühe regiooni riigid hoiavad kokku – mäng on mitmekesisem, kui arvatakse.“

Üheks uue Euroopa Parlamendi väljakutseks saab Hussari hinnangul aga Euroopa-sisese protektsionismi lõhkumine. „Praegu on Euroopa Liit läinud üle reguleerima, lõhkudes nii omaenese konkurentsivõimet ja tekitades liikmesriikide vahel pingeid,“ nentis ta. „Heaks näiteks on mobiilsuspakett, mis halvendab Eesti autovedajate olukorda ning mõned peavad isegi pillid kotti pakkima, et Prantsuse autovedajad saaksid nädalavahetustel kodus perega veini juua,“ tõi samas Hussar näite.

Sama märkis Kuldmaa, kelle sõnul on maailmas konkurentsis ellujäämiseks võtmetähtsusega piiride avatus ning see, et Euroopa Liit ei liiguks sisemise protektsionismi teed. "Praegu on riike, kus vaikselt räägitakse ka sellest, et ikkagi tuleks oma tööstusi ja kõike muud eelistada ja seda ka maksupõhiselt," lausus Kuldmaa.