Pingeline olukord tööturul püsib

Tööpuudus oli viimati nii madal, alla 5 protsendi, eelmise majandustsükli tipus aastatel 2007-2008. Ilma töövõimereformita oleks tööpuuduse määr veelgi madalam, märkis Elmik.

Esimeses kvartalis koondati töötukassa andmetel varasemast rohkem inimesi, kokku üle 1000 töötaja. Koondatute hulgas oli bussijuhte, kaevureid, pankureid, õmblejaid. Koondatute vastu on juba huvi üles näidanud teised tööandjad, lisas Elmik.

Statistikaameti andmetel tõusis hõivatute arv esimeses kvartalis 11 000 inimese võrra. Kasvas palgatöötajate arv ja seda just teenindussektoris. Ettevõtjate arv ei muutunud. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes kerkis osaajaga töötajate arv. Osalise koormusega töötavate inimeste osakaal suurenes esimeses kvartalis 14 protsendini. Kuna nõudlus tööjõu järele on tugev, leiavad rakendust ka need, kes täisajaga töötada ei saa või ei taha.

Elmik märkis, et tööjõupuudus oli aprillis Konjunktuuriinstituudi andmetel äritegevust takistav peamine tegur viiendiku tööstusettevõtte ning kolmandiku teenindus- ja ehitusettevõtte hulgas. Ilma võõrtööjõuta oleks tööjõupuudus veelgi suurem, seda eriti ehituses. Eelmisel aastal töötas Eestis lühiajaliselt ligi 23 000 välismaalast. Immigratsiooni tõttu on tööealiste inimeste arvu vähenemine Eestis peatunud. Tööealiste sisserännanute hulgas oli kõige rohkem eestlasi (42%), neile järgnesid venelased (11%) ja ukrainlased (9%).

Keskmise brutokuupalga kasv peaks Swedbanki hinnangul küündima sel aastal 7 protsendini.

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar märkis, et hõive kasv teenindussektoris ja kahanemine tööstuses ja ehituses on kooskõlas ka tööandjate kindlustundeuuringu tulemustega. Teenindussektori head käekäiku toetab sissetulekute kiire suurenemine ja tarbijate tugev kindlustunne. Tööstussektori tööandjate ootused hõive kasvu suhtes on muutunud aga varasemast pessimistlikumaks. Samas on töötleva tööstuse hõive kasv tööjõu-uuringus tõenäoliselt mõnevõrra alahinnatud: tööstus ja ehitus on kaks peamist tegevusala, kus leiavad rakendust lühiajaliselt Eestis töötavad kolmandate riikide kodanikud, keda tööjõu-uuring ei hõlma.

Ettevaates pärsib Eesti elanike hõive edasist kasvu juba niigi väga kõrge tööjõus osalemise ja hõive määr. Nende näitajate järgi on Eesti juba mõnda aega Euroopa Liidu esirinnas, kirjutas Soosaar. Teisalt on tema sõnul sel aastal nii Eestis kui ka Euroopas langenud majandususaldusindeks, mis annab alust oodata majanduskasvu aeglustumist. Mõningase viitajaga mõjutab aeglasem majanduskasv paratamatult ka tööturgu.