Prantsuse ministrist Bolti omanikuks: börs oleks loomulik jätk

Artikkel

- Uudised
- Kristel Härma
- 21. mai 2019 kell 3:00
Kuula
Prantsuse ministrist Bolti omanikuks: börs oleks loomulik jätk
"Kiiret ei ole, aga see oleks loomulik jätk," ütles Bolti võimaliku börsile mineku kohta ettevõttesse koos Saksa autotootja Daimleriga investeerinud Korelya Capitali juht Fleur Pellerin.
Fleur Pellerini hinnangul on Euroopal ja Aasial üksteiselt palju õppida ning ideaalne oleks luua sünergia, kuid Hiina rahaga tuleb olla ettevaatlik.Foto: Andras Kralla
Prantsusmaa ühe suurima tehnoloogia investeerimisfondi Korelya Capital juht Fleur Pellerin, kes veel paar aastat tagasi oli Prantsusmaal François Hollande'i valitsuses minister, näeb, et Boltil on kogunenud investoritest korralik nõuandjate meeskond. Boltil on võimalus õppida ka teiste kogemustest, mistõttu usub Pellerin, et Uberi IPO pealt õppides oleks börsile minek loomulik jätk ka Boltile.
Aasta tagasi kaasas tollal Taxify nime kandnud Bolt 175 miljonit dollarit. Sellega tõusis ettevõtte väärtus üle miljardi dollari ja Boltist sai ükssarvik ehk üks idufirmadest, kelle väärtus on miljard dollarit või enam.
Ringis investeerisid Mercedeseid tootev Saksa autotootja Daimler, maailma suurim sõidujagamisteenust pakkuv Hiina platvorm Didi, TransferWise'i asutaja Taavet Hinrikus, Indrek Kasela fond United Angels VC, Korelya Capital kui üks Prantsusmaa suuremaid tehnoloogia investeerimisfonde jt.
Bolti juht Markus Villig ütles pärast viimast investeerimisringi, et osaluste mõttes on laias laastus pool ettevõttest asutajate ja meeskonna kontrolli all ning pool kuulub investoritele.
Ehkki Korelya Capital toob Euroopasse Aasia raha, peamiselt Lõuna-Koreast, leiab Pellerin, et Hiina raha on Euroopal põhjust karta. Tema sõnul on probleem, kui mõni turuosaline haarab liiga dominantse positsiooni ega jaga samu eetilisi, sealhulgas ärieetilisi väärtusi.
Pellerin kardab, et seisaksime väärtuste tõttu peagi probleemi ees. "Me näeme seda juba praegu. Oleme mõne ettevõtte suhtes ettevaatlikud, sest nad ei austa samu väärtusi, näiteks privaatsuse osas. Nad ei jaga üldse samu väärtusi, mis meie," tõdes Pellerin.
Seetõttu peaks Euroopa tema hinnangult väga teadlikult kasvatama oma tippettevõtteid - see peaks olema suisa kinnisidee. "Majandust ei saa domineerida ainult paar riiki."
Fleur Pellerini hinnangul peab olema Euroopa kinnisidee enda liidrite kasvatamine tehnoloogiavaldkonnas, et kontroll ei oleks vaid paari riigi käes.Foto: Andras Kralla
Fleur Pellerin
Oli aastatel 2012-2016 Prantsusmaa valitsuses kolmes ministriametis: digitaalmajanduse, innovatsiooni ja väikeste- ja keskmise suurusega ettevõtete minister, väliskaubanduse ja turismi minister ning kultuuri ja kommunikatsiooni minister.
Prantsuse valitsusse sai ta pärast sotsiaaldemokraadi François Hollande'i presidendiks saamist.
Pellerin sündis Lõuna-Koreas Seoulis, kus ta jäeti mõnepäevase imikuna tänavale. Pooleaastasena lapsendati ta Prantsusmaale.
Kuidas näete Eesti idufirmade maastikku?
See on imeline. Eestis kui väga väikeses riigis on ettevõtjate jaoks oluline otsida kasvu riigist väljaspool. Eesti juures on midagi väga spetsiifilist, mis on loonud imelised edulood.
Ma arvan, et siin on suurepärane idufirmade ökosüsteem tänu sellele, et riik on digimajanduses olulist rolli mänginud. See, kuidas riik on loonud enda administratsiooni ja valitsemise pea tühjalt lehelt ja otsustanud, et see saab olema väga digitaliseeritud - see oli ilmselt võimalus ettevõtjatele, kuna valitsuse mõtteviis oli luua parim keskkond ettevõtete arenguks ja kasvuks.
Ma arvan, et see on väga inspireeriv kogemus ja ajalugu, aga muidugi ei saa sa teha sama 1,3 miljoni elanikuga riigis ja riigis, millel on palju pärandit ja 60 miljonit elanikku. Igal riigil on oma viis, aga Eesti on kindlasti imeline näide ja sellepärast olen ma investorina väga õnnelik, et ma olen Bolti investor.
Kuidas Te jõudsite Bolti investeeringuni?
Meie investeeringutes peab olema tehnoloogia aspekt, me investeerime ettevõtetesse, mis on juba küpsed ja millel on käive ning end tõestanud toode. Firma peab olema rahvusvahelise kasvu etapis. Me nägime, et Taxify saabus ärimudeliga, mis konkureeris Uberiga, aga mis vallutab turge teistsuguse lähenemisega. Neil on palju kulusäästlikum ja läbimõeldum lähenemine.
Taxifysse investeerides huvitas meid väga mobiilsus. Targa linna ja transpordi teema on väga oluline ja meil on väga huvitav turg Pariisis, mis koos Londoniga on väga huvitav koht mobiilsuse, äppide ja ettevõtete jaoks. Taxify sisenes Pariisi väga hästi ja kui me saime lõpuks investeerimisringis osaleda, oli meil ka juhatuse vaatenurgast midagi pakkuda. Me oleme Prantsusmaa ökosüsteemis vägagi sees ja meil on ligipääs seadustele ja reguleerivatele ametitele. See on mõlemale poolele kasulik investeering.
Mis Te arvate, kuidas mõjutab Bolti see, et juhatuses on niivõrd erinevad investorid?
See on väga hea, et pundis on sakslased ja meie tõime Aasia raha. Ma arvan, et see on ettevõtte kasvu jaoks väga hea struktuur. Ilmselt peame mingis punktis leidma kas veel suuremaid fonde või teisi investoreid, et ettevõtet veelgi kasvatada.
Mida Teie loodate, et Bolt saavutab?
Me tahame, et nad areneksid ja tugevdaksid end turgudel, kus nad on juba kohal. Meil on väga hea meel nende mitmekesistumise plaanide üle. Ma ei taha saladusi paljastada, nii et detailidesse ma ei lasku, aga märksõnad on konsolideerumine ja geograafiline paiknemine, jätkuv äriarendus ja mitmekesistumine. Neil on aastateks palju tegemist.
Mida Te arvate Bolti toidu kojuveo plaanist?
See on väga hea plaan. See äri on väga suur, ja mitte ainult Euroopas, vaid arenevatel turgudel: Ladina-Ameerikas, Aafrikas, Lähis-Idas on suur potentsiaal. Ma arvan, et kogemus sõidujagamisfirmana ja kasutajabaas annab hea võimenduse. Võimalus võrrelda end Uberi ja Uber Eatsi kogemustega on ka hea. Kui neil õnnestub teha seda nii, nagu sõidujagamist, kaasates ja põletades vähem raha kui Uber, kes seda kõvasti teeb... Ma tõesti usaldan Bolti meeskonda, et nad suudavad arendada uued teenused välja väga tõhusal moel.
Kas Teile meeldiks, kui nad järgiksid Uberi eeskuju ja teeksid IPO?
Jah, ma arvan, et see on asjade loomulik käik. Mitte järgmisel aastal, mitte praegu, aga paari aasta pärast, kui kasv jätkub ja nad arendavad uusi teenuseid ja tooteid. Seda tuleb teha õigel ajal ja kasuks tuleb ka see, kui õppida Uberi ja Lyfti IPOst – analüüsida aasta-kahe pärast, kuidas nende IPOd õnnestusid. See oleks huvitav. Kiiret ei ole, aga see oleks loomulik jätk.
Mis on Teie investeeringute strateegia?
Teiste fondidega võrreldes on meil väga tugev Aasia jalajälg. Meil on Aasias suur võrgustik, eriti Lõuna-Koreas ja Jaapanis. Me katsume teha kindlaks firmad, kes võiksid sellest kasu saada: kes võiks laiendada oma äri Aasias, otsida Aasia investoreid või Aasia tehnoloogiaid. Me püüame täita lünka Euroopa ja Aasia vahel. Katsume leida firmasid, kes võiksid kasu saada meie Aasia nurgast.
Kas Te ootate, et Bolt võiks kasvada Aasiasse?
Boltiga oli teistmoodi, sest nad ei kaalu praeguses arengujärgus Aasia turge. Aga me puutume kokku investorite ja partneritega, kes on investeerinud sõidujagamisteenusesse Grab ja Aasia tegijatesse samas valdkonnas. Me saame aidata neil võrrelda ärimudeleid ja õppida teiste kogemustest. Mingil hetkel võib olla mingisugune sünergia Aasiaga, aga Bolti jaoks võiks see olla keskmises või pikas perspektiivis.
Kui me räägime Aasia rahast, eriti Hiina rahast, muutuvad paljud väga ettevaatlikuks ja kardavad, mida täpselt Hiina raha siia toob. Milline on Teie seisukoht?
Me peaksime olema ettevaatlikud. Mulle ei meeldi, kui mõned turuosalised võtavad liiga dominantse positsiooni. Mõned rahvusvahelised tegijad, enamasti ameeriklased ja nüüd ka üha rohkem hiinlased, võtavad mõnel turul domineeriva positsiooni. See ei ole iseenesest probleem, see on ausa konkurentsi küsimus.
Probleem on see, kui turg on peamiselt paari osalise käes, kes ei jaga samu eetilisi, sealhulgas ärieetilisi väärtusi. Ühel hetkel on meil väärtuste probleem. Me näeme seda juba praegu. Oleme mõne ettevõtte suhtes ettevaatlikud just seetõttu, et nad ei austa samu väärtusi näiteks privaatsuse osas. Nad ei jaga üldse samu väärtusi, mis meie.
Lõpuks ei ole see vaid majanduslik probleem ega ettevõtete turvalisuse probleem, see on väärtuste küsimus. See on põhjus, miks peaks olema Euroopa kinnisidee enda tippettevõtete arendamine. Majandust ei tohi domineerida ainult paar riiki.
Üldiselt on Aasia raha siia ikkagi vaja.
Mitte kõik Aasia tegijad ja Aasia riigid ei ole ühesugused. Ma arvan, et mõne tegijaga, kellega on väärtused samad – mis puudutavad kultuurilist mitmekesisust, inimõiguste kaitset, privaatsust – peaksime koostööd tegema.
Ma näen, et Lõuna-Koreaga saaksime palju koos teha ilma, et meil oleks selliseid muresid. Me saame valida partnerid, kellega töötada. Ma arvan, et asi ei ole vaid Aasia raha toomises, vaid ka sünergia loomises. Aasia tegijad saaksid ka kasu lõigata Euroopa tehnoloogiast, inseneridest, teadusuuringutest. Ma ei püüa vaadata seda ühepoolselt, vaid kuidas mõlemad pooled saaksid kasu teise kogemustest, kapitalist, teadmistest, tehnoloogiast. Ma üritan leida konstruktiivset ja ühiselt kasulikku viisi, kuidas teha koostööd.
Miks te läksite erasektorisse, kui olite enne olnud minister?
Ma tahtsin väga olla riigiametnik ja töötasin 15 aastat avaliku teenistuse heaks. Valitsuse liikmeks saades saavutasin midagi, mida väga tahtsin.
Meil on elu jooksul mitu karjääri ja minu jaoks tähendas see uut ametialast tsüklit. Minu jaoks oli see võimalus nii põnev ja ma mõtlesin, et võib-olla ei tule järgmise kahe-kolme aasta jooksul sellist võimalust uuesti, nii et ma pidin sellest haarama.
Miks otsustasite alustada riskikapitali firmaga?
Digitaalmajanduse ministrina töötasin palju ettevõtluse ökosüsteemiga väga laias mõistes. Ma üritasin luua parimat keskkonda ettevõtete alustamiseks ja kasvatamiseks. Peame Euroopas seda tegema, et olla konkurentsivõimelised, eriti tehnoloogia valdkonnas. Tahtsin väga toetada tehnoloogia valdkonnas uusi ärisid.
Ma tunnen, et ma teen praegu investorina justkui sama tööd. Endiselt katsun toetada ettevõtjaid ja aidata neil oma äri kasvatada, aga lihtsalt erasektori poolt, andes neile rahastust ja ligipääsu Aasia turgudele.
Kui ma valitsusest lahkusin, võttis minuga ühendust üks riskikapitalifond, kes tahtis mind palgata. See pani mulle mingi mõtte pähe ja siis, kui mul oli võimalus kaasata raha Korea investoritelt, mõtlesin, et miks mitte luua enda riskikapitalifond: ma saan olla enda ülemus ja panna paika enda strateegia.
Mida Te õppisite avalikust sektorist?
Valitsusliikme kogemus on ekstreemne kogemus, sest sa saad väga palju survet, ka vägivalda. Sa pead tegema väga olulisi otsuseid, millel on palju tagajärgi ja sul on maksimaalne surve. See treenib sind ja paneb su igal moel väga ekstreemsesse töökeskkonda. See sunnib sind omama väga sünteetilist mõistust, et hinnata probleemi juures kõiki nurki. Sedasorti ettevalmistus on hea, et tegeleda komplekssete ja keeruliste küsimustega piiratud keskkonnas.
Lisaks tehnilistele teadmistele riskikapitalist, rahastamisest ja ettevõtluse probleemidest, andis see mulle võime olla mingil moel zen teatud olukordades.
Mida Te olete õppinud erasektorist?
Mida avalik sektor võiks õppida erasektorist, on agiilsem viis otsustada. Tihti ütleme, et riik tuleb hilja järele sellele, kuidas elu areneb. Ma arvan, et suurte arengutega ühel joonel olemine võiks avalikku sektorit inspireerida, aga seda on lihtsam öelda, kui teha. Agiilsus on kindlasti miski, millega riik peaks tegelema.
Minu töö on tegeleda väga paljude teenuste ja toodetega, mis kujundavad homset maailma. Ma õpin iga päev väga palju selle kohta, kuidas me elame homme, kuidas pääseme ligi kultuurile, informatsioonile, kuidas toodame, kuidas hoolitseme oma tervise ja laste eest.
Kas riik peaks idufirmadesse investeerima?
Ei. Ma ei usu, et see on kõige parem ja targem. Nad peaksid hoogu andma siis, kui finantssektor ei ole piisavalt küps, et seda teha. Näiteks Iisraelis mängis riik suurt rolli sealse start-up-ökosüsteemi loomisel, mis on imeliselt tõhus. Alguses ei olnud rahastamine ja riskikapital piisavalt küps ja nad süstisid sinna raha.
Prantsusmaal lõime avaliku investeerimispanga, mille eesmärk oli struktureerida riskikapitali äri, investeerida erafondidesse, mis täidaksid seda rolli start-up'ide ökosüsteemi rahastamises.
Mingil hetkel on riigil oma roll, aga mingist punktist ei tohiks see erasektori kohta ära võtta. Kui sektor on piisavalt küps, peaks riik eemale tõmbama ja laskma erasektoril täita oma rolli.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum