Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Euroopa suured kaotasid parlamendis enamuse

Euroopa valimised mängivad ümber senise parlamendikoosseisu  Foto: EPA

Mure keskkonna pärast, euroskeptitsism ja Macron: kolm põhjust, miks Euroopa parlamendi kaks põhilist vaala sotsiaaldemokraadid ja konservatiivid kaotasid Brüsselis enamuse.

Euroopa rahvapartei kaotas pühapäevastel parlamendivalimistel 38 kohta, kuid hoiab 179 saadikukohaga esimest positsiooni. Sotsid kaotasid 37 kohta ning jäid pidama 150 saadikule. Nende asemel võitsid kohti Euroopas liberaalid (ALDE ja Prantsusmaa Macroni tsentristid), rohelised ning lõpuks paremäärmuslased eesotsas taaskord prantslastega Marine Le Peni isikus.

Selle tulemusel jääb kahe peamise partei saagiks 329 kohta 751, mis tähendab, et enamuse saavutamiseks tuleks kampa võtta kas liberaalid, kel 107 kohta, või 70 saadikuga rohelised.

Paremserva tõus jäi ära

Hoolimata valimiste eel kardetud ELi vastaste jõudude suurest edust jäi paremäärmuslaste tohutu tõus siiski ära. Esmakordselt võitis Prantsusmaal valimised Marine Le Peni paremäärmuslik Rahvusrinne, kuid see näitas pigem valitsusvastaste meeleavalduste tõttu populaarsust kaotanud president Emmanuel Macroni kehva toetust.

Teiseks suureks tõusjaks samas servas oli Itaalias Matteo Salvini juhitud partei Liiga, mis jättis kaugele selja taha nii opositsioonilise Demokraatliku partei kui valitsuskaaslased Viie Tähe Liikumisest.

Kodumaal valimised kaotanud Emmanuel Macroni valimisliit Renessanss tõstis hoopis Euroopas liberaalide valimistulemust ning arvestades varasemate peavooluparteide hävimist Prantsusmaal langetas ka rahvapartei ja sotsiaaldemokraatide kohtade arvu.

Ülitugeva tulemuse tegid valimistel rohelised, seda eeskätt Saksamaal. Reutersi kirjutab, et 70 saadikuni kasvanud roheliste fraktsioonil on senisest palju tugevamad šansid suunamaks Euroopa poliitikat senisest rohkem. Suuremad piirangud võivad tulla tööstuse saastamisele, võib oodata rahvusvaheliste kontsernide suuremat maksustamist ning keskkonnaküsimuste esilekerkimist läbirääkimistes kolmandate riikidega.

Ometi said neli Euroopa Liidu pooldajate fraktsiooni parlamendis 505 kohta 751 kohast, kaotades senisega võrreldes vaid 20, vahendas Reuters.

Suured muutused Euroopa südariikides

Rohelised kasvatasid enim edu Saksamaal, kus sotsiaaldemokraatidele ei ole suur koalitsioon konservatiividega suuremat populaarsust toonud. Viie aasta tagusega võrreldes kaotas Angela Merkeli CDU toetusest 7 protsendipunkti, paremäärmuslik Alternatiiv Saksamaale võitis vaid 4 protsendipunkti ja kasvatas toetust 11 protsendile.

Suurbritannias ei ole häälte lugemisega veel lõpuni jõutud, kuid Nigel Farage'i juhitud euroskeptiline Brexiti partei on saamas 32 protsendilise toetuse põhjal 28 mandaati 73 saadikukohast. Liberaaldemokraadid võivad saada 15 kohta viie aasta taguse 1 kohaga võrreldes, valitsust juhtiv konservatiivide partei jääb viiendaks 3 saadikuga ning Tööpartei kukkus 18 kohalt 10 saadikule.

Suured kohajaotamised on alles ees

"Minu jaoks on valimised alles ees," kirjutas Äripäeva investor Toomas, lisaks Euroopa Parlamendi valimistele ootab Euroopa nüüd ees keskpanga uue presidendi valimised. Lisaks tuleb tänaste valimistulemuste põhjal kokku panna uus Euroopa Komisjon, kus Eesti poliitilise elu jaoks on võib-olla olulisemgi Komisjoni volinikukoha minek Reformierakonnalt Keskerakonnale.

Asepresidendi toolilt lahkuv Andrus Ansip ütles rahvusringhäälingule, et kibestumust ei tunne ning et on juba helistanud Kadri Simsonile Keskerakonnast ning pakkunud igakülgset abi tulevasse volinikukohta sisse elamisega.

Kolmandaks tippjuhiks Euroopa Liidus valitakse tänavu ümber ka liikmesriikide Ülemkogu president, mille rolli seni täitis Poola poliitik Donald Tusk.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum