Mida teeb Jüri Ratas salajasel Bilderbergi kohtumisel?

"Jaa, lähen küll. Kohtumisel tulevad siis järgnevad teemad: kõigepealt maailmapoliitika olukord, Euroopa tulevik, kliimamuutused, tehisintellekt, küberohtude teema. Nii et need on teemad," ütles Ratas eilsel valitsuse pressikonverentsil.

Bilderbergi kohtumine algas eile ning kestab pühapäevani. Sel aastal osalevad näiteks Donald Trumpi väimees ja nõunik Jared Kushner, Prantsusmaa majandusminister Bruno Le Maire, endine Google’i juht Eric Schmidt, NATO peasekretär Jens Stoltenberg, Microsofti juht Satya Nadella ja endine Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso.

Sel aastal osaleb Bilderbergi kohtumisel umbes 130 inimest 23 riigist. Oluline on märkida, et kohtumisel on osalejad nii-öelda nemad ise ehk nad ei esinda oma organisatsiooni. Ja keegi ei saa osalemissoovi avaldada, kõik on saanud kutse.

Bilderbergi kohtumised on igal aastal põhjustanud palju poleemikat, kuna ikka ja jälle kerkivad esile erinevad vandenõuteooriad. Tänavu toimub Bilderbergi kohtumine juba 67. korda ning sedapuhku Šveitsis.

Tegu on kolm päeva kestvate arutelude ja paneelidega, kus arutletakse maailma jaoks erinevate oluliste teemade üle.

Vandenõuteoreetikud pöördes

Bilderbergi kohtumisel kehtib reegel, et kõike, mida asjaosalised seal kuulevad, võivad nad ära kasutada, ent nad ei või nimetada kellegi nime ega kellelegi oma väljaütlemistes viidata. Seega ei saa ka imestada, et üritusel on memode ja märkmete tegemine keelatud. Kohtumisel pole ühtegi hääletust ega ülemäära ranget ajakava, selt ei oodata otsest ja konkreetset tulemust, ühtegi pressiteadet välja ei saadeta.

Erinevad vandenõuteooriad ongi seotud inimestega, kes Bilderbergi kohtumisel osalevad, kirjutab The Independent. Vandenõuteoreetikud on kohtumist sageli nimetanud uue maailmakorra arutamise sündmuseks. Levinumad põhjendused on, et pärast seda, kui mingid kindlad isikud on kohtumisel osalenud, on nende karjäär raketikiirusel kõrgustesse sööstnud.

Nii osales Bill Clinton 1992. aastal Bilderbergi kohtumisel kui Arkansase kuberner, samas järgmisel aastal sai temast juba USA president. Samasugune edenemine "tabas" Tony Blairi – kui 1993. aastal osales Blair lihtsalt Briti poliitikuna, siis järgmisel aastal oli tema ametinimetuseks juba Briti peaminister.

Samuti on kriitikud küsinud, kas Bilderbergi kohtumist ei võiks käsitleda kui soovi luua maailmavalitsus. Aastal 2000 ütles väljaandele The Guardian Briti poliitik Denis Healey, kes on osalenud Bilderbergi kohtumisel aastakümneid, et maailmavalitsust kohtumisel luua ei taheta, samas pole see ka täiesti vale. "Me Bilderbergis ei suutnud endasi minna sellega, et me võitleme üksteisega mitte millegi nimel, et tuhanded inimesed surevad ning miljonid jäävad kodutuks. Seega me tundsime, et globaalne kommuun teeks head."

Bilderbergi kohtumise korraldajad on korduvalt pidanud kahtlustuste pärast aru andma. Üldiselt öeldakse, et konverentsile kutsutakse inimesed, kelles nähakse suurt talenti ning sellega saabki põhjendada Clintoni ning Blairi lugusid. Korraldajad on korduvalt ümber lükanud kuuldused selle kohta, et kohtumisel maailmakorda ümber mõtestatakse.

Pika ajalooga salajane kohtumine

Bilderbergi kohtumisele pandi alus aastal 1954 ning selle asutajana ja rahastajana tuntakse USA pankurit David Rockerfellerit. Esimene konverents peeti Hollandis Arnhemi linna lähistel Hotel de Bilderbergis, mille järgi on konverents saanud ka oma nime.

Bilderbergi kohtumisi on peetud USAs, Portugalis, Rootsis, Prantsusmaal, Kanadas, Kreekas, Hispaanias ja mujalgi.