Artikkel
  • Kuula

    Rootsi suurfirma ostis 10 000 hektarit Eesti metsa

    Rootsi ettevõte SCA tahab metsa ostes Baltikumi piirkonnas kindlust tagada.Foto: Andras Kralla

    Rootsi tselluloositehas SCA ostis Eestis metsa omava Rootsi ettevõtte Forestum Goup AB, mille tulemusel lisandus SCA-le 10 000 hektarit Eesti metsa. Tehingu hind oli ostjatele 420 miljonit Rootsi krooni ehk ligi 39 miljonit eurot.

    Forestumil on samuti Eestis tütarfirma, kes omab omakorda 10 300 hektarit maad Hiiumaal ja Saaremaal. 8800 hektarit sellest maast on mets, mille maht on 1,3 miljonit kuupmeetrit.
    Muu hulgas ostis SCA hiljuti 10 000 hektarit metsa ka Lätis. "Meie eesmärk on metsaomanikena Baltikumis kasvada," ütles SCA metsandusvaldkonna tegevjuht Jonas Mårtensson. "Balti riigid on meie tooraine tarne loomulik ja oluline osa ning me oleme sellel turul juba pikka aega puidu ostjad olnud. Metsa omamine selles piirkonnas kindlustab meid veel paremini," lisas ta.
    SCA ostis 93 protsenti Forestum Group AB aktsiatest ettevõtte suurematelt omanikelt ja teeb veel ettepaneku osta ka ülejäänud aktsiad Forestumi vähemusosanikelt. Aktsiad 39 miljoni euro eest osteti võlakohustusteta.
    SCA on Euroopa suurim erametsa ettevõtte, mis toodab pakke- ja trükipaberit, paberimassi ja muid puidutooteid. 2018. aastal oli ettevõttel umbes 4000 töötajat ja müük ulatus ligikaudu 18,8 miljardi Rootsi kroonini (1,8 miljardit eurot). SCA asutati 1929. aastal ja selle peakontor asub Sundsvillis, Rootsis.
    Metsatehingud tõusev trend
    Södra Metsa OÜ varumisjuhi Taavi Müllersoni sõnul oli SCA tehing Forestum Goup AB-ga turule juba varakult teada ning tegu oli pigem väiksema ostuga. "Eestlased ostavad ise palju rohkem kui rootslased, meil läheb kindlasti väga hästi," ütles Müllerson.
    Metsamajandustehingud on Müllersoni sõnul Eestis tõusvas trendis ning lähiajal on oodata ka suuremaid ostu-müügilepinguid.
    Ka Lignator Metsa OÜ juhataja Toomas Kont arvas, et Eesti metsamajandus on tõusujoonel. Vaatamata sellele, et Eesti metsa hind on kasvanud ja ilmselt kasvab veelgi, on meie maa hind rootslastele endiselt väga soodne. Kondi sõnul investeerivad rootslased selliselt enda tulevikku ning nende mõistes on tehing igati õigustatud. Kuid üldjoontes osta kokku Eesti enda metsa ta põhjust ei näe: "Meie mõistes liiga kallis, kuid selle eest hea aeg, et müüa."
    Kaks nädalat tagasi kirjutas Äripäev, et ärimehe Raul Kirjaneni firma Graanul Investi tütarettevõte Valga Puu ostab Rootsi metsandushiiule Skogssällskapet AB kuuluvad Eesti ettevõtted ning ühes nendega ka 700 hektarit metsamaad.
    Eesti ühe suurema metsaomaniku Metsagrupp OÜ juhatuse liige Urmas Rahnel hindas Valga Puu tehingut, et tegu on pigem tavalise tehinguga. „Pole midagi haruldast, see ongi praeguse aja trend,“ lisas ta. Rahnel viitas sellele, et ettevõtted, kes on varem metsa jupiti kokku ostnud, on otsustanud nüüd need pakettidena maha müüa. Pakett tähendab, et ettevõte müüb maha terve, aegade jooksul kokku kogutud nii-öelda metsaportfelli.
    Rahnel hindas, et praegu on müüja seisukohalt võttes päris hea aeg mets rahaks teha. „Mitte parim, aga kui teenimise eesmärgil, siis on hea aeg müümiseks,“ hindas ta.

    Suuri metsaomanikke on Eestis alla saja

    Metsanduse aastaraamatu andmeil kuulub Eestis juriidilistele isikutele kokku 447 082 hektarit metsamaad ehk 19% kogu Eesti metsamaast. Sealjuures on viimasel üheksal aastal see osakaal stabiilselt tõusnud.

    Uuringu andmetel oli Eestis 2015. aasta mai seisuga 112 922 erametsaomanikku, kellest 107 170 (95% erametsaomanike koguarvust) olid füüsilised isikud ja 5752 (5%) juriidilised isikud. Neid firmasid, kellele kuulus enam kui 500 hektarit metsamaad, oli siis 93.
    Erametsaomanikele kuulus kokku 1 065 993 hektarit metsamaad, sellest füüsilistele isikutele 688 246 hektarit (65% erametsamaa kogupindalast) ja juriidilistele isikutele 377 747 hektarit (35%).
    Keskmine erametsaomandi suurus Eestis oli toona 9,3 hektarit, füüsiliste isikute puhul oli see näitaja 6,4 hektarit ja juriidilisel isikutel 65,7 hektarit. Seega oli juriidilisest isikust erametsaomanike metsaomand enamasti tunduvalt suurem kui füüsilistel isikutel, samas erametsaomanike koguarvust moodustasid enamiku füüsilised isikud, tõdetakse uuringus.
    Füüsilistele isikutele kuulub 19% metsamaast. Ülejäänu jaguneb Riigimetsa Majandamise Keskuse, reformimata riigimetsamaa ja reformimata metsamaa vahel.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riik süstib Hinrikuse ja Tamkivi fondi 10 miljonit riskiraha
SmartCapi Riskikapitalifond osaleb 10 miljoni euro suuruse investeeringuga kogenud asutajate juhitud Plural Fund II 500 miljoni euro suuruses rahastusringis.
SmartCapi Riskikapitalifond osaleb 10 miljoni euro suuruse investeeringuga kogenud asutajate juhitud Plural Fund II 500 miljoni euro suuruses rahastusringis.