Kuula

Kirjanen: Eesti Energia toetamine sulgeb tööstuste uksed

"Ise tekitavad segaduse ja siis maksumaksja peab selle kinni maksma,“ ütles Raul Kirjanen.Foto: Liis Treimann

Eesti Energia toetamine maksumaksja rahast tähendab kas raiemahtude kasvu või ettevõtete sulgemist, hoiatas pelleti suurtootja Graanul Investi juht Raul Kirjanen.

„Madalakvaliteediline puidumass on Eestis tööstus- ja kaugküttesektoris kõik juba kasutusel. Kui Eesti Energia hakkab seda elektrijaamades kasutama, siis tähendab see, et kas võetakse kellegi käest see ära ja mõni ettevõte paneb uksed kinni. Või tuleb hakata rohkem metsa lõikama. Väga palju rohkem variante ei ole,“ ütles Raul Kirjanen.

Mõju on Kirjaneni sõnul ennekõike piirkondlik, Püssi puitplaaditehas, Estonian Celli tehas, Graanul Investi Ebavere pelletitehas loetles ta lähimaid ettevõtteid, millele see mõju võiks avaldada. „Ja mis saab siis, kui mõni tootmine kinni läheb ja riigil kaob lõpuks isu Eesti Energiale peale maksta? Eesti Energias biomassi kasutamine 2012. aastal mõjus turule väga karmilt nii siis, kui see algas, kui siis, kui see lõppes,“ hoiatas ta.

Millist mõju valitsuse otsus Eesti Energiale puidu kasutamise eest taastuvenergia toetust maksta võiks avaldada konkreetselt Kirjaneni enda pelletitehasele Ebaveres, on tema sõnul vara öelda. „Me ei tea veel mahtusid, seda kui palju ja kes maksab, lahendamata on riigiabi küsimus. Natuke jääb mulje, et praegu on valitsuse teates veel propagandat sees, nagu neil oleks Ida-Virumaa küsimustele lahendus olemas. Aga tegelikult on probleemid nüansirohkemad,“ ütles ta.

Etteheiteid jätkus Kirjanenil ka Eesti riigile selles osas, et valitsused annavad riigifirma PR-tööle liiga kiirest järele. „Alles pool aastat tagasi oli Eesti Energia taevas pilvitu ja tulevik helge. Nüüd olla jälle katastroof, et kõik tuleb kinni panna ja töötajad lahti lasta. Ise tekitavad segaduse ja siis maksumaksja peab selle kinni maksma,“ lisas ta.

Graanul Investi 278 miljoni euro suurusest müügitulust andis 2017. aastal pelletite müük 249 miljonit eurot. 1,65 miljonit tonni graanuleid tootis ettevõte. Eksport Suurbritanniasse moodustas 118 miljonit ja Taani 75 miljonit eurot. Suurbritannia peamine pelletikasutaja on Draxi elektrijaam, mis saab biomassi kasutamise eest riigilt subsiidiumi, mis ulatub 2 miljoni naelani päevas.

Kui palju tõuseb toasooja hind?

Samale toorainele konkureerivate kaugküttesektori ettevõtete Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing hoiatas juba nädala eest, et mõju võib tulla ennekõike Eesti toasooja hinnale. "Analoogne olukord oli tegelikult aastatel 2010 –2012, kui Narva jaamad massiliselt puitu põletasid ning selle tulemusena tõusis Kirde-Eestis hakkepuidu ja küttepuu hind 40 protsenti ja Eestis tervikuna 15 protsenti. Ka täna teeb kodumajapidamistes kasutusel olev halupuit hinnarekordeid," kirjutasid nad.

Kui palju konkreetselt soojahind tõusta võiks, seda ühingu juht Siim Umbleja praeguste andmete põhjal hindama ei hakanud. Aga märkis, et näiteks Narva-Jõesuus on biomassil töötav elektrijaam ning Sillamäel kasutatakse osaliselt biomassi. Mõju ulatub tema hinnangul kuskil Rakvereni, "50 kilomeetrit on mõistlik tarnekaugus, aga olenevalt ka sellest, kui palju ollakse valmis maksma, millistel tingimustel, jne," lisas ta.

Kui tegemist on pikaajalised lepingute ja heade maksetingimustega, siis võib ka Valgast ja Võrust vedada. Eelmisel perioodil oli nii, et Valgast läks puit põletamisse," ütles Umbleja, kes meenutas, et praegu on koostamisel ka metsanduse arengukava, millega seatakse ülempiir ka sellele, kui palju raiuda Eestis üldse saab.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.