• Jaga lugu:

    Peatumiskeeld suretab Pärnu maantee ärisid välja

    Restoran Kathmandu Hill Pärnu maanteelFoto: LIIS TREIMANN

    Pärnu maantee Vabaduse platsi ja Liivalaia ristmiku vahelisel lõigul kehtestatud sõidukite peatumiskeeld on seal tegutsevate äride elu kibedaks muutnud. Transpordiamet leiab, et kurtmise asemel peaks restoranid ja poed oma logistika ümber planeerima.

    Pärnu maantee 32 tegutsenud restoran Klaaspärlimäng on teadmata ajaks uksed sulgenud. Restorani omaniku Alberto Lovati esindaja Jüri Sulin tunnistas, et peamine põhjus oli parkimiskorra muutmine linna poolt. "See pani päris korraliku põntsu. Hoone ees olid varem linna avalikud parkimiskohad. Teisel pool teed, kus praegu on uusarendus, oli ka parkla. Kumbagi varianti enam ei ole ja see tegi tõepoolest kahju," tõdes ta.
    Restorani ees peatuda ei tohi ka näiteks Wolti autokullerid ja taksod, samuti kaupa toovad autod. Nii kuivab aga klientuur kokku. "Ainuüksi sellega, et lähedal töötavatele inimestele töölõunaid pakkuda, ära ei ela," toonitas Sulin.
    Tema sõnul on tegu kesklinna üldise probleemiga, millest Sulin on ka linnaametnikega rääkinud, kuid seni tulutult. "Nad toovad põhjuseks, et tuleb autostumist vältida. Sellised üldised, ma ütleks demagoogilist laadi põhjendused. Ilmselt on see kulude kokkuhoiuks - parkimisalade haldamine nõuab raha, lihtsam on neid mitte teha," leidis Sulin.
    Tema meelest on paljudele inimestele linnas autoga käimine eluliselt vajalik, sest seda tehakse ebamugavustest hoolimata. "Kütus on kallis, parkimine on tüütu. Kas elavad linnast väljas, kus ei ole ühistransporti – igaühel on mingi põhjus," ütles Sulin.
    Mõni peab vastu
    India restoran Kathmandu Hill on tänavalõigul tegutsenud juba 16 aastat. Kolme aasta eest koliti suuremale pinnale aadressil Pärnu maantee 30. Nüüd aga ütles restorani perenaine Mailiis Iher, et linnavalitsuse suhtumine on äritegemise raskeks muutnud.
    "Väga raskendatud on kauba toomine. Meil on pandud üles märk - peatumine-parkimine keelatud. Saan aru - parkimist polegi vaja, aga peatumine võiks ikkagi lubatud olla, arvestades, et oleme äriettevõtted. Vahet pole, kas juuksur, toitlustus, kingapood või riidepood. Tuleb autojuht, kes on närviline ja ütleb, et ei saa parkida, peab tooma üle tee parklast lihakastid," tõi Iher näite.
    Kathmandust mõnikümmend meetrit Vabaduse platsi poole rajati mullu suvel Finesti ärimaja, mille juures asub ka parkimismaja. Probleemiks on aga see, et ASi Ühisteenused hallatav parkimismaja on tasuline ega sobi kaubavedajatele, kes tahavad vaid mõneks minutiks tänava ääres peatuda.
    Samuti on Iheri sõnul parkimisega kimpus turistid. "Oleme suviti olnud infopunkt – välismaalased tulevad küsima, kuidas siin parkida. Ingliskeelset infot ei ole, aga trahve saavad kliendid päris hästi," tõdes Iher.
    Unikaalsus päästab
    Pärnu maantee 36 tegutseva pesupoe Ulakas Kaunitar juhataja Kirki Kubri ütles, et peatumiskeelu tõttu on mitmed ettevõtted lõigult kadunud. "Pärast keeldu pani enamus oma poed ja putkad kinni. Kui inimene saab kuskilt mujalt (osta), siis läheb mujale," märkis ta.
    Ulaka Kaunitari on tema sõnul seni päästnud just fakt, et tegu on unikaalse poega, mistõttu on kliendid valmis logistilisi raskusi taluma. "Meie kolisime siia just siis, kui parkimise keeld tuli, aga üle tee oli suur parkla ja vöötrada tuli ukse ette. Alguses oli fine, aga nüüd kadus parkimisvõimalus ka ära, sest sinna ehitatakse suurt maja. Tegelikult on olukord päris hull, aga kuna meid mujal pole, siis inimesed ikkagi tulevad," tõdes ta.
    Praeguseks tekkinud olukorra taga nägi Kubri linna valearvestust. "Idee oli vist teha see kõik jalakäijate tänavaks, nagu välismaal. Aga arvestades meie kliimat see ei tule kõne alla," leidis ta.
    Sarnaselt Iheriga ei näinud Kubri Finesti parkimismajas lahendust. "Ise pole käinud, aga inimesed on öelnud, et jõle keeruline ja vastik tundub. Niimoodi ei saa, et käid veerand tundi ära, kohe hakatakse tasu arvestama," sõnas ta.
    Linn: kord on täitmiseks
    Tallinna transpordiameti juht Andres Harjo leidis, et ärid peavad reegleid täitma ja logistika ümber planeerima. Peatumise lubamine ei tule tema meelest kõne allagi. "Tuleb lähtuda kehtestatud liikluskorrast, ega kaubavedu ei erine muust," sõnas ta.
    Harjo sõnul võivad kaubaautod peatuda ka näiteks Roosikrantsi tänaval. Keskpäeva paiku, kui ajakirjanik seda võimalust vaatamas käis, oli seal vabu parkimiskohti napilt.
    Jüri Sulini hinnangul on aga Roosikrantsi niivõrd täis pargitud, et see blokeerib juba liiklust.
    Aivo Kaljumäe Finest ärimaja ees, kuhu linn on peatumise tõkestamiseks postid paigaldanudFoto: LIIS TREIMANN
    Kriitikat Finesti parkimismaja suhtes nimetas Harjo aga äride eneseõigustuseks. Samuti peaks tema meelest turistid parkimiskoha üles leidma Google Mapsi või Waze'i aplikatsioonidega. "Kohalikul inimesel peaks olema niigi teada, kuhu on võimalik parkida ja kuhu mitte," sõnas Harjo.
    Postid kerkisid öö varjus
    Finesti ärimaja ette paigaldas amet hiljuti ka peatumist takistavad postid, mida hoone omanikettevõtte Pärnu Maantee 22 OÜ juhatuse liikme Aivo Kaljumäe sõnul tehti sõna otseses mõttes öö varjus ja ette teatamata. Sellest hoolimata võis veerandtunnise vaatlusperioodi ajal näha mitmeid autosid peatumas nii Finesti maja kui ka teisel pool tänavat asuva Reval Cafe ees. Mõnel sõidukil olid ohutuled sisse lülitatud, mõnel mitte.
    Harjo möönis, et korralagedust on lõigul tublisti. "Ega piirded ja postid ka iseenesest ainult ei aita, järelevalvet tuleb nii või teisiti tagada," toonitas ta. Sellega tegelevad lõigul üsna aktiivselt nii mupo ametnikud kui politsei.
    "Kui tuleb Wolti kuller või isegi mõni takso - kõrval on hostel -, siis kohe seisab korrakaitseüksus või politsei kõrval. See on tegelikult ebareaalne. Kui tahetakse Pärnu maanteed välja suretada, on parem seda ühekorraga teha," oli Mailiis Iher nõutu.
    Ka Jüri Sulin tõdes, et järelevalvet tehakse piirkonnas väga aktiivselt. "See on nende jaoks magus piirkond. Ikka ettevõtted ja kliendid vahel patustavad," märkis ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
Kuidas ettevõttesiseseid dokumente kiiremini digiallkirjastada?
Pandeemia saabudes püüdsid kõik ettevõtted, kellel see võimalik oli, suunata oma töötajad kodukontoritesse ning seetõttu võtsid kasutusele mitmeid kaugtöövahendeid, et administratiivsed protsessid kiirelt digitaliseerida. Müügiosakondadest juriidiliste osakondadeni – kõik olid mõjutatud ja kõigi osakondade töötajatest said administratiivsed dokumentidele e-posti vahendusel digiallkirjade kogujad. Kuid kas tegelikult e-posti vahendusel digiallkirjade kogumine on parim viis ja mis on võimalused selle protsessi efektiivsemaks lahendamiseks?
Pandeemia saabudes püüdsid kõik ettevõtted, kellel see võimalik oli, suunata oma töötajad kodukontoritesse ning seetõttu võtsid kasutusele mitmeid kaugtöövahendeid, et administratiivsed protsessid kiirelt digitaliseerida. Müügiosakondadest juriidiliste osakondadeni – kõik olid mõjutatud ja kõigi osakondade töötajatest said administratiivsed dokumentidele e-posti vahendusel digiallkirjade kogujad. Kuid kas tegelikult e-posti vahendusel digiallkirjade kogumine on parim viis ja mis on võimalused selle protsessi efektiivsemaks lahendamiseks?
Varsti see juhtub: Soome uuest tuumajaamast hakkab elektrit tulema Eestit võiks mõjutada pigem suviti
Soome tuumareaktor Olkiluoto 3, mis esialgsete plaanide järgi pidi käivituma 2009. aastal, hakkab lõpuks elektrit tootma järgmise aasta jaanuaris.
Soome tuumareaktor Olkiluoto 3, mis esialgsete plaanide järgi pidi käivituma 2009. aastal, hakkab lõpuks elektrit tootma järgmise aasta jaanuaris.