Artikkel
  • Kuula

    Vanalinna elanike hirm: võlgades ettevõtja tahtis elamise kaaperdada

    Tallinna vanalinnas asuva Pikk 43 maja elanikud on hädas korteriühistule tuhandeid eurosid võlgu olnud värvika taustaga ettevõtja Kristjan Sillaga, kes ähvardas jõuvõtetega majas võimu haarata.

    Pikk 43/Vaimu 1 maja on esimest korda mainitud 14. sajandil. Pika ajalooga maja on naabritest silmanähtavalt kehvemas seisus, ent siiski ähvardab elanikke korteriühistu kaaperdamine.Foto: LIIS TREIMANN
    Pikk 43/Vaimu 1 ei ole tavaline kinnistu. Tegu on keskajast pärit unikaalse majaga, mille korterid on hinnas. Eriti magusana kõlab teoreetiline võimalus ehitada maja pööningule välja katusekorterid, paraku keelab muinsuskaitseamet seal ehitustöid teha.
    Kinnistu äripinnad kuuluvad ettevõttele ArticCompany OÜ, mille omanik on teisel pool maakera Južno-Sahhalinskis elav Alexander Ginzburg. Tema firma huve Eestis esindab Kristjan Sild, kes kümme aastat tagasi kogus tuntust kui Viimsi Spa kinnistute omanik, kes läks pankrotti.
    Nii nagu Pikk 43 vanalinnaski, ei ole ka Kristjan Sild tavaline ärimees. Äripäevaga suhelnud anonüümseks jääda soovinud äripartnerid kirjeldasid teda kui head suhtlejat ja osavat kelmi, kellele meeldib oma äripartnereid kohtusse kaevata. Mitmel Sillaga seotud ettevõttel on maksuvõlad. Samas sai üks tema suurosalusega firma hiljuti EASilt üle 100 000 euro toetust.
    Teravad konfliktid majaelanikega
    Hiljuti läksid Pikk 43 majaelanike ja Kristjan Silla suhted teravaks. Tüli algas sellest, et Sillal oli korteriühistu loomisest saati probleeme ArticCompany kommunaalarvete maksmisega. Ühel hetkel lakkasid maksed täielikult, kuigi majaelanike sõnul väitis ettevõtte üürnik, Texase restorani endine juhatuse liige Herbert Murd, et tema on oma arved Sillale ära maksnud. Võlg kasvas mõne kuuga üle 9000 euro.
    Majaelanike sõnul lubas Sild mitu korda, et ta tasub võlad ära, ent seda ei juhtunud. Kui majaelanikud pöördusid Silla allüürniku, Texase restorani poole, keelas Sild neil tema üürnikega suhtlemise ära.
    Majaelanike sõnul tahtis Sild, et korteriühistu registreeriks end käibemaksukohustuslaseks – nii saaks ArcticCompany OÜ ja kinnistus tegutsevad äriettevõtted arvetelt käibemaksu maha arvestada. Elanikele tundus, et vahet pole, oluline, et elanike kulud ei suureneks ning ka äripindade arved oleksid õigel ajal tasutud. Juristi ja maksuametiga konsulteerimise järel elanikud enam nii ei arva – esiteks pole äritegevus korteriühistu tegevuse eesmärk ning teiseks, kõikidelt arvetelt tuleb määratud tähtajaks riigile tasuda käibemaks vaatamata asjaolule, kas äripindade kasutajad on ühistule oma arved tasunud või mitte.
    “Jama oli majas. Nimeliselt korteriühistu, aga sisuliselt kinnistu seitsme korteri elanikud maksid kinni ka äripindade kommunaalarved,” ütles majaelanik Epp Eelmaa, kes elab seal aastast 1986. “Juuliks oli lõplikult selge, et meil pole enam võimalik ArcticCompany OÜd krediteerida.”

    Ma olen algusest peale suhtunud ainult rahumeelselt ja elanikega arvestavalt, palun ärge selle peale arvake, et ma olen sellepärast loll. Ma oskan küll vajadusel asju oma äranägemise järgi organiseerida.

    Ettevõtja Kristjan Sild
    Pikk 43 korteriühistule
    Konflikt kulmineerus sellega, et Sild ähvardas endale kuuluvaid pindu kloonida mitmeks korteriomandiks, võtta ühistus võim üle ja hakata tegema, mida hing ihaldab. Kusjuures korra on Sild oma pindu juba jaganud.
    Sild kirjutas majaelanikele: “Kui me kokkuleppele ei saa, siis on tulemus järgmine. Ma jagan oma korteriomandeid veel kord, mul on eraldi sissepääsud ja mul on selleks vajadus, ja järgmisel koosolekul vahetan häälteenamusega juhatuse välja ning otsustan kõik asjad, nagu on mulle vaja. Meile kuulub üle poole majast. Ma olen seda kaks aastat edasi lükanud, aga selle panka saadetud kirja tõttu hakkab mul mõõt päriselt täis saama. Ma olen algusest peale suhtunud ainult rahumeelselt ja elanikega arvestavalt, palun ärge selle peale arvake, et ma olen sellepärast loll. Ma oskan küll vajadusel asju oma äranägemise järgi organiseerida.”
    Ahvatlevad pööningupinnad
    Majaelanikele tekitas hirmu korteriomandite kloonimisega ühistu ülevõtmise võimalus. Seda ka põhjusel, et kui vaadata Silla teisi tegemisi ettevõtlusvaldkonnas, siis parima finantskäitumisega Sild silma just ei hakka. Mis saab nende elamisest siis, kui Sild tekitab hiigelvõla tervele majale või otsustab hoolimata muinsuskaitse eritingimustest ja keelust ehitada välja kinnistu pööningule katusekorterid, nagu ta oli mitmel korral majaelanikele mõista andnud?

    Kristjan Sild tahtis Äripäeva küsimustele vastata kirjalikult. Paar tundi pärast küsimuste saatmist maksis Sild korteriühistule üle 9000 euro suuruse võla ära ja saatis järgmisel päeval lakoonilise vastuse: „Korteriühistu ees võlgnevust ei ole. Teisi teemasid ma ei kommenteeri.“

    Kuigi praegu äripindade esindajal korteriühistu ees võlgu pole, ei ole majaelanikud endiselt omavolilise ülevõtmise eest kaitstud. Eelmaa arvates on seadus, millega korteriomandite kloonimist võimaldatakse, vildakas ja tuleks üle vaadata. Eelmaa arvates ei ole nende kinnistu olukord unikaalne, vaid on ka teisi korteriühistud, mis pole sarnase kaaperdamisohu eest kaitstud. “Rääkimata täiendavast ebavõrdsest kohtlemisest – äripindadega kinnistu elanikud tasuvad oma kodualuse maa eest ülikõrget maamaksu vaatamata äripindadega kaasnevatele probleemidele ja sellele, et võimalikku kasumit nendega ei jagata,” ütles Eelmaa.
    Muinsuskaitseameti lehel kirjutatakse, et Pikk 43/Vaimu 1 kinnistu põhiplaanis "on säilinud algne diele-dornse ruumijaotus, keldrikorrusel keskaegsed ehituskonstruktsioonid ja detailid, nagu kivikonsoolidele toetuvad talalaed, trepid, aknad, paeplaatsillusega keldri sissepääs. Hoonel on hästi säilinud puidust katusekonstruktsioon, mis on Tallinna vanimaid, tõenäoliselt 16. sajandi I poolest. Pildil näitab vähemalt 400 aastat vana pööningut elanik Epp Eelmaa. Foto: LIIS TREIMANN
    Konfliktirohke ajalooga maja
    Texas HTC OÜ endine juhatuse liige Herbert Murd rääkis, et nende restoranil ei ole kordagi probleeme olnud ei Kristjan Silla ega ettevõtte ArticCompanyga. Murru sõnul on Texasel 16 aasta jooksul, mil restoran on Pika tänava majas tegutsenud, olnud igasuguseid probleeme hoopiski majaelanikega. “Näiteks on majas umbes kümme korterit ja nende peale ei teki mitte ühtegi grammi prügi. Neil ei ole ühtegi prügikonteinerit, samas mingil põhjusel on meie prügikastid pidevalt täis Selveri ja Rimi kilekotte, mida meie ei kasuta,” rääkis Murd.
    “Kui kanalisatsioon ummistub, on see meie süü, sest meie asume alumisel korrusel. Majarahvas ütleb, et neid see ei huvita,” tõi Murd veel näite.
    Tema sõnul on majaelanikud teinud oma korteritesse ka igasuguseid ebaseaduslikke juurdeehitusi. “Ma pole küll ise näinud, seega ma natuke lähen libedale teele ja edastan kuulujutte, kuid näiteks olevat seal basseiniga saunasid ehitatud,” rääkis Murd. Ükskord ujutati Texase lagi üle just ühe seesuguse juurdeehituse tõttu. “Majarahvas on küll, jah, pehmelt öeldes keeruline,” tõdes ta.
    Murru sõnul on Sild ettevõttele lausa vastu tulnud. Nimelt kuna korteriühistu ei ole end käibemaksukohustuslaseks registreerinud, kuid Tallinna Vesi esitab arved koos käibemaksuga, on Murru sõnul Sild võtnud käibemaksu enda tasuda. “Ma ei tea, miks nad käibemaksukohustuslaseks registreerida ei taha. Olles siin majas 16 aastat tegutsenud ja teades majarahvast, siis minu arvates ei suuda need inimesed lihtsalt milleski kokku leppida,” rääkis Murd.
    Murd lisas, et Pikk 43 hoone on vanalinna kõige halvemas seisus maja. “Kui majarahvas püüab rääkida, et see on ArticCompany süü, siis noh… ega maja ei lagune ju kolm aastat, vaid 25 aastat,” ütles ta.
    Eelmaa sõnul on Murru väited nii absurdsed, et ta ei näe mõtet neid isegi kommenteerida. Küll aga lisas ta, et elanikel tõesti prügiveo lepingut pole, kuna nad ootavad haldusfirmalt pakkumisi.
    Pikk 43/Vaimu 1 sisehoovis on mitu eraldi sissepääsu, mis annaksid pindade omanikule seadusliku võimaluse oma pind jaotada mitmeks korteriomandiks. Mida rohkem korteriomandeid, seda suurem hääleõigus korteriühistus ja seda suurem võimalus võim enda kätte haarata.Foto: LIIS TREIMANN

    Äripartnerid Sillast: ta on elukutseline kelm

    Ärimees Kristjan Sillaga kokku puutunud ettevõtjad kirjeldavad teda kui osavat kelmi, kellele meeldib oma äripartnereid kohtusse kaevata.
    Anonüümseks jäänud äripartnerid, kes on Sillaga ka kohtuteed käinud, väidavad, et Sild armastab esitada kohtule alusetuid hagisid. „Kohtus käies eeldab ta, et vastane läheb tema agendaga kaasa ja kokkuleppega saab ta oma tahtmise,“ rääkis üks ettevõtja. „Annab asja kohtusse, ajab kõik väga segaseks,“ ütles teine ettevõtja, kes on samuti Sillaga kohtulahingut pidanud.
    „Ta on jube hea suhtleja, jätab asjaliku mulje. Äritegevus põhineb usaldusel ja sa usaldadki teist inimest,“ iseloomustas esimene ettevõtja. „Ta on elukutseline kelm," ütles teine ettevõtja.

    Kohtus käies eeldab ta, et vastane läheb tema agendaga kaasa ja kokkuleppega saab ta oma tahtmise.

    Äripartner
    Kristjan Sillast
    Kristjan Sild hoidub meediale kommentaare jagamast ja eelistab hoida madalat profiili. Senimaani on ta enim tähelepanu saanud umbes kümme aastat tagasi, kui ta Viimsi Spa kinnistute omanikuna ajas pankrotti nii enda kui ka mitu oma firmat. Kui vaadata kriisiajal kõrvetada saanud ettevõtja äritegevust nüüd, jääb Sild silma kui peamiselt kinnisvaravaldkonnas tegutsev mees, kellel on äripartnereid Venemaalt, mitu neist on pärit Južno-Sahhalinskist.
    Temaga kokku puutunud inimesed kirjeldavad Silda kui rahulikku, vaikset ja hea suhtlemisoskusega inimest, kes suudab teisi end uskuma panna.
    Ettevõtja Kristjan Sild hoidub fotole jäämisest. Linkedini kontol on tema peamiseks töökohaks märgitud ettevõte Robolab OÜ, mis sai hiljuti EASilt suure toetuse.

    Silla suurosalusega firma sai EASilt enam kui 100 000 eurot

    Kristjan Silla suurosalusega firma Robolab OÜ on saanud EASilt enam kui 100 000 eurot toetust. Samas puudub EASil Sillaga igasugune kontakt.

    Tekib küsimus, miks saab kaheldava äripraktikaga ettevõtja EASilt toetust. EASi toetuste direktor Monica Hankov ütles, et 2017. aastal sai Robolab 9100 eurot arendustoetust, selle eesmärk oli luua optimeeritud jõudlusega taskukohane teenindusrobot. Kolmel korral on Robolab saanud välismessitoetust kokku 115 800 eurot 13 messil osalemiseks.
    EASi pressiesindaja Egert Puhm ütles, et EASil otsene kokkupuude Robolabi suurosaniku Kristjan Sillaga puudub, EASi jaoks on Robolabi kontaktid ettevõtte esindaja Allan Adojaan ja projektijuht Joel Rang.
    Välismessitoetuse eesmärk on Puhmi sõnul toote tutvustamine välisturul ekspordi kasvatamiseks. Toetust taotledes oli Robolabi eesmärk teha oma tootele eelmüüki, lisas ta.
    Puhm lisas, et ettevõtlustoetuste tingimused ja nõuded varieeruvad. Välismessitoetust saavad taotleda ekspordipotentsiaaliga väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, kelle eelmise majandusaasta käive on olnud vähemalt 200 000 eurot.
    Pole karistusi
    Lisaks ei tohi ettevõttel olla maksuvõlga ja taotleja seaduslikul esindajal ei tohi olla kehtivat karistust karistusseadustiku paragrahvides, mis puudutavad näiteks ärikeelu eiramist, kelmust, soodustuskelmust. “Oluline on toetuse andmisel hinnata ettevõtte võimekust ja potentsiaali, eraldi iga toetust taotleva ettevõttega seotud isiku tausta EAS ei uuri,” ütles Puhm.
    Ta lisas, et toetus makstakse välja tegelike kulude alusel, kui projektis ettenähtud tegevused on korrektselt tehtud ning ka omafinantseeringu osa tasutud.
    Sai investoritelt miljoni
    Äripäev kirjutas Robolabi leiutisest Yanust möödunud kuul. Selgus, et Yanu tegi möödunud aastal ICO (initial coin offering), millega ettevõte kaasas Yanu ühe eestvedaja Allan Adojaani sõnul 1,15 miljonit dollarit. Yanu token'i omanikke on tema sõnul umbes 54 000, peamiselt Aasiast. Samas pole maailm veel Yanu robotbaarmeni näinud.
    Toona ütles Adojaan, kellel on Yanut arendavas Robolab OÜs väike osalus, et kommertskõlbuliku prototüübiga loodavad nad välja tulla juuni lõpuks. Praeguseks robotbaarmen valmis siiski pole. Tegu pole ilmtingimata probleemiga, sest iduettevõtete puhul on venimine pigem reegel kui erand.
    Küsimustele Yanu praeguse käekäigu kohta Yanut arendava Robolabi suurosanik Sild ei vastanud.

    Kristjan Sillaga seotud ettevõtted, millest mitmel on maksuvõlg

    Brava Grupp OÜ – kinnisvara rendile andmine. 2016. aastal lõpetas 103 170 euro suuruse kahjumiga. Juuli 2019 seisuga maksuvõlg 4804 eurot. Omanik Kristjan Sild ettevõtte OÜ Sild kaudu.
    Loo Kodud OÜ – kinnisvara rendile andmine. Juuli 2019 seisuga käibemaksuvõlg 21 801 eurot. Omanikud ettevõtte Nostro OÜ kaudu Alexander Krishevsky, Artem Akhmetchin Rasmus Kivila ja Kristjan Sild.
    Skylines Iru Vara OÜ – kinnisvara ost ja müük. Käibemaksuvõlg 50 057 eurot. Omanikud Alexander Ginzburg, Kristjan Sild ja Loit Linnupõld Crowdestate MTS31 OÜ kaudu.
    Sild Capital OÜ – ärinõustamine. Käibemaksuvõlg 68 868 eurot. Omanik Kristjan Sild.
    Sild OÜ – kinnisvara ost ja müük. Erijuhtude tulumaksu võlg hetkel 700 eurot.
    Vilmsi Vara OÜ – enda või renditud kinnisvara üürile andmine. Käibemaksuvõlg 70 169 eurot. Omanikud Skylines Iru Vara OÜ kaudu Alexander Ginzburg, Kristjan Sild ja Loit Linnupõld.
    Lääne Lasnamäe OÜ – ärinõustamine. 2016. aastal kahjum 73 033 eurot, omakapital miinuses. Osanik Raul Ritslaid, Kristjan Sild oli juhatuse liige 2. juulini 2019.
    Paldiski mnt kinnisvara OÜ – muu kinnisvarahaldusega seotud tegevus. Juuli seisuga maamaksuvõlg 571 eurot. Omanik Kristjan Sild.
    Nostro Capital OÜ – valdusfirma. Omanikud Kristjan Sild, Artem Akhmetchin, Rasmus Kivila, Alexander Krishevsky.
    Robolab OÜ – erimasinate tootmine. 2017. aasta kahjum 182 eurot. Asutati 2016. aasta lõpus. Omanikud Kristjan Sild ja Allan Adojaan.
    Saviveski OÜ – meelelahutus ja vaba aeg. Omanik Kristjan Sild. Viimane majandusaruanne esitatud 2016. aasta kohta.
    Tellis 49 OÜ – enda või renditud kinnisvara üürile andmine. Omanikud Kristjan Sild ja ettevõtte Väike Täring kaudu Paul Pällin.
    Upgreen Asset Management OÜ – finantsnõustamine, omanik Kristjan Sild. Noor ettevõte, asutatud 2017, majandusaruandeid pole esitatud.
    Impost OÜ – omanikud Artem Akhmechin ja Igor Dulatov. Kristjan Sild on ettevõtte menetlusdokumentide kättesaamiseks pädev isik.
    Ingermanlandia OÜ – omanikud Artem Akhmechin ja Igor Dulatov. Kristjan Sild on ettevõtte menetlusdokumentide kättesaamiseks pädev isik.
    ArcticCompany OÜ – enda või renditud kinnisvara üürile andmine. Omanik Alexander Ginzburg, Kristjan Sild on ettevõtte menetlusdokumentide kättesaamiseks pädev isik. Ettevõttel hetkel käibemaksuvõlg 2275 eurot.
    Nostro OÜ – valdusfirma. Osanikud Artem Akhmetchin, Rasmus Kivila ja Kristjan Sild.
    Kirshna Holding OÜ – investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse. Omanik Alexander Krishevsky, volitatud isik Kristjan Sild.
    StarBalt Invest OÜ – omanikud Artem Akhmechin ja Igor Dulatov. Kristjan Sild on ettevõtte menetlusdokumentide kättesaamiseks pädev isik.
    Peton Grupp OÜ – enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. Omanikud Denis Molodtsov ja Mikhail Gololobov. Volitatud isik Kristjan Sild.
    Allikas: Infopank
  • Hetkel kuum
Ain Kivisaar: kolm soovitust uuele linnavõimule
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
USA turuindeksid lõpetasid nädala korraliku tõusuga
Aktsiaindeksid sulgesid kauplemisnädala roheliselt ja kvartalitulemuste infokeerises on palju mitmekülgseid teadaandeid, mis turu aktiivselt liikuma on pannud.
Aktsiaindeksid sulgesid kauplemisnädala roheliselt ja kvartalitulemuste infokeerises on palju mitmekülgseid teadaandeid, mis turu aktiivselt liikuma on pannud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Uus tehnoloogia hirmutab? Madalal rippuvad digiõunad toovad kiire võidu
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raport Ukrainast: nädal on olnud pingeline
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Oodatud tõusu eelõhtu: kinnisvaraturg lükkas täiskäigu sisse
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.