Tursapüügikeeld uputab kalameeste kauplemisvõimaluse

Kuigi meie kalamehed pole Eesti lipu all juba mitu aastat turska püüdnud, teevad nad seda näiteks Leedu lipu all.

Eesti kalurid mõistavad keelu vajalikkust, sest Eesti vetes pole juba aastaid korralikult turska leitud ja püütud. Eesti kalurite liidu juhatuse liige Mart Undrest ütles, et keeld tuli talle seepärast ka mõnevõrra üllatusena. “Mina ei mäleta, et Läänemerel nii oleks pikka aega tehtud. See on väga tõsine ja pretsedendimaiguline samm. Ma ei taha öelda õnneks, aga täna läks see kaugemalt mööda, kuna me ei ole väga tursapüügist sõltuvad,” rääkis Undrest.

Samas ei saa öelda, et tursk ei ole üldse eestlaste tuluallikaks. Kuigi Eesti lipu all ja siinsetes vetes seda reeglina ei püüta, siis tehakse seda teiste riikide lippude all.

Kalamehed räägivad, et kuigi turska oli tõesti Eesti lähedalasuvates vetes korralikult või lausa külluses viimati 1970-1980ndatel, siis 6-7 aastat tagasi polnud selle arvukuse olukord nende hinnangul veel nii katastroofiline.

“Aga ei tea, millest see kadumine tuli. 2012. aastal käisin ise ja sain turska siitsamast, aga juba 2013. aastal enam ei olnud. Ma ei ütle, et see kindlasti on gaasijuhtmest, aga samal ajal kui Nord Stream pandi, siis tursk, kes on põhjakala, kadus ka ära,” ütles Sõber, kes kinnitas, et vandenõuteooriat ta tõstatada ei taha, aga kaks sündmust samasse hetke juhtusid olema küll.

Euroopa Komisjon kuulutas sel nädalal välja Läänemere idaosa kahanevate tursavarude kaitseks erakorralise püügikeelu. Keeld kehtib aasta lõpuni ning hõlmab kõiki kalalaevu ja suurima kalavaruga Läänemere piirkondi ehk 24.-26. alarajooni.