• Jaga lugu:

    Tursapüügikeeld uputab kalameeste kauplemisvõimaluse

    Eesti kalamehed püüavad siinpool Läänemerd kilu ja räime, mille kogus on sõltuv ka tursakvootidest ja nendega kauplemisest.Foto: Andras Kralla

    Mõni päev tagasi jõustus erakorraline tursakala püügikeeld, mis võib mõjutada ka eestlaste peamise kalasaagi kilu ja räime püüki.

    Kuigi meie kalamehed pole Eesti lipu all juba mitu aastat turska püüdnud, teevad nad seda näiteks Leedu lipu all.
    Eesti kalurid mõistavad keelu vajalikkust, sest Eesti vetes pole juba aastaid korralikult turska leitud ja püütud. Eesti kalurite liidu juhatuse liige Mart Undrest ütles, et keeld tuli talle seepärast ka mõnevõrra üllatusena. “Mina ei mäleta, et Läänemerel nii oleks pikka aega tehtud. See on väga tõsine ja pretsedendimaiguline samm. Ma ei taha öelda õnneks, aga täna läks see kaugemalt mööda, kuna me ei ole väga tursapüügist sõltuvad,” rääkis Undrest.
    Samas ei saa öelda, et tursk ei ole üldse eestlaste tuluallikaks. Kuigi Eesti lipu all ja siinsetes vetes seda reeglina ei püüta, siis tehakse seda teiste riikide lippude all.
    “Meil on laev Leedu lipu all, millega me turska püüdsime. Eelmisel aastal saime seda 60-70 tonni,” tõi näite Saare Rand AS juhatuse liige Meelis Aaslaid.

    Viis aastat tagasi oli kilu-räime kilo 30-40 senti. Praegu on 15-18 senti. Vesi maksab ka rohkem kui see kilu.

    Meelis Aaslaid
    Eesti ümber ei püüa keegi turska
    Saare Rand ASil on ka tursapüügiluba, mida ülemäära palju Eestis ei jagata. “Püüame turska nii lähedalt kui saab, aga seda on saada ikkagi lõunast Poola ja Taani kandist. Siin on turska ikka väga vähe,” rääkis Aaslaid, kes polnud erakorralisest keelust veel kuulnud.
    “Teadsin, et jutud olid, aga et lausa aasta lõpuni? Eks see muidugi mõjutab ka meid. Need, kes täielikult tursast sõltuvad merel, peavad ju ka nüüd kuidagi ära elama. Muidugi on arusaadav, kui kala vähe on, aga traagilisem on see neile, kes ainult turska püüavadki seal lõuna pool. Meie Eestis nõkerdame vähemalt kilu ja räimega püügi ära,” kirjeldas Aaslaid.
    Aaslaid teab rääkida, et mõni viimane aasta on ka kilu ja räimega raskem olnud. “Peale seda kui vene turg ära kadus, on väga raske. Hinnad on langenud, aga kulud tõusevad. Viis aastat tagasi oli kilu-räime kilo 30-40 senti. Praegu on 15-18 senti. Vesi maksab ka rohkem kui see kilu,” ütles Aaslaid.
    Kalakvootidega kauplemine jääb selleks aastaks ära
    Eesti põhilise kalasaagi kilu ja räime püüdmine sõltub samuti tursakeelust. Tursapüügiluba omav Monistico OÜ juhatuse liige Tiit Sõber rääkis, et kõikidel püütavatel kaladel on kvoodid, nagu ka kilul ja räimel. Kui poolakad ja taanlased püüavad Läänemere lõunapool rohkem turska ning kilust ja räimest ei hooli, siis meil on olukord teine. Meil nii palju turska ei leidu, kuid kvoodid selle püüdmiseks on ka meie kalamehed kasutamiseks saanud.
    “Vahetevahel suutsime oma tursakvooti poolakate, leedukate, taanlastega vahetada ja saime selle arvelt kilu ja räime rohkem püüda. Küsimus on nüüd keelu puhul tegelikult selles,” ütles Sõber. Ta rääkis, et selle peale ei saanud alati kindel olla, aga tursapüügi jätkudes oleks mingigi lootus kvoodilimiite vahetada. “Nüüd jääb sel aastal kindlasti kilu-räime vahetus ära,” märkis Sõber.
    Tursa kadumine oli ootamatu
    Kalamehed räägivad, et kuigi turska oli tõesti Eesti lähedalasuvates vetes korralikult või lausa külluses viimati 1970-1980ndatel, siis 6-7 aastat tagasi polnud selle arvukuse olukord nende hinnangul veel nii katastroofiline.
    “Aga ei tea, millest see kadumine tuli. 2012. aastal käisin ise ja sain turska siitsamast, aga juba 2013. aastal enam ei olnud. Ma ei ütle, et see kindlasti on gaasijuhtmest, aga samal ajal kui Nord Stream pandi, siis tursk, kes on põhjakala, kadus ka ära,” ütles Sõber, kes kinnitas, et vandenõuteooriat ta tõstatada ei taha, aga kaks sündmust samasse hetke juhtusid olema küll.
    Euroopa Komisjon kuulutas sel nädalal välja Läänemere idaosa kahanevate tursavarude kaitseks erakorralise püügikeelu. Keeld kehtib aasta lõpuni ning hõlmab kõiki kalalaevu ja suurima kalavaruga Läänemere piirkondi ehk 24.-26. alarajooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Vene rubla rallib seitsme aasta kõrgeimale tasemele
Rubla kurss euro suhtes tõusis viimase seitsme aasta kõrgeimale tasemele, sest üha rohkem välisettevõtteid näis täitvat Vladimir Putini nõudmist hakata maagaasi eest maksma Venemaa valuutas.
Rubla kurss euro suhtes tõusis viimase seitsme aasta kõrgeimale tasemele, sest üha rohkem välisettevõtteid näis täitvat Vladimir Putini nõudmist hakata maagaasi eest maksma Venemaa valuutas.
Mait Raava: tõhus juhtimisvahend, lühendiga TTK
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Kodulaenude intressid langesid, Euroopa keskmiseni pikk tee minna
Suurenenud konkurents kodulaenuturul surub pangalaenude intresse vaikselt allapoole, euroalas keskmiselt on tingimused aga sootuks paremad.
Suurenenud konkurents kodulaenuturul surub pangalaenude intresse vaikselt allapoole, euroalas keskmiselt on tingimused aga sootuks paremad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.