• OMX Baltic−0,21%311,45
  • OMX Riga0,55%901,45
  • OMX Tallinn−0,06%2 109,32
  • OMX Vilnius0,16%1 445,23
  • S&P 500−1,24%7 408,5
  • DOW 30−1,07%49 526,17
  • Nasdaq −1,54%26 225,15
  • FTSE 100−1,71%10 195,37
  • Nikkei 225−1,99%61 409,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%84,6
  • OMX Baltic−0,21%311,45
  • OMX Riga0,55%901,45
  • OMX Tallinn−0,06%2 109,32
  • OMX Vilnius0,16%1 445,23
  • S&P 500−1,24%7 408,5
  • DOW 30−1,07%49 526,17
  • Nasdaq −1,54%26 225,15
  • FTSE 100−1,71%10 195,37
  • Nikkei 225−1,99%61 409,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%84,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

DSV ühinemine Panalpinaga jõudis lõpule

DSV teatas, et ühinemisprotsess Šveitsi päritolu maailma juhtiva logistikafirmaga Panalpina, on jõudnud lõpule. Tulemusena loodi maailma suuruselt neljas ekspedeerimisettevõte, kirjutab logistikauudiste portaal.
Panalpina on Šveitsi päritolu maailma üks juhtivaid logistikaettevõtteid.
  • Panalpina on Šveitsi päritolu maailma üks juhtivaid logistikaettevõtteid.
  • Foto: Reuters/Scanpix
Börsifirma uueks nimeks saab DSV Panalpina A/S, ent kõikide riikide üksuste kaubamärgina jääb kasutusele nimi DSV. Ühinenud ettevõttes töötab kokku rohkem kui 60 000 töötajat 90 riigis, kes kontrollivad igapäevaselt rohkem kui 20 000 veoauto liikumist, lähetavad aastas 2,9 miljonit TEU-d meretranspordiga ja 1,7 miljonit tonni kaupa lennuvedudel ning haldavad 6 000 000 m2 laopindu.

Seotud lood

Majandustulemused
  • 14.05.19, 16:36
Logistikafirma sihib 100 miljoni piiri
Ekspedeerija DSV Transport teenis eelmisel aastal 96,85 miljonit eurot müügitulu, kasvades aastaga 3,3 protsenti. Järgmiseks aastaks seatakse eesmärgiks ületada ümmargune 100 miljoni euro piir.
  • ST
Sisuturundus
  • 11.05.26, 14:40
Miks kulutab ehitussektor enne tööde algust kümneid tuhandeid täiesti tühja?
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele