Alguses tahtis Kaarel Kotkas trikiratast osta ja siis sai temast miljonär

Artikkel

- Uudised
- Linda Eensaar
- 27. september 2019 kell 3:00
Kuula
Alguses tahtis Kaarel Kotkas trikiratast osta ja siis sai temast miljonär
Veriff OÜ juht ja asutaja Kaarel Kotkas.Foto: Andras Kralla
“Mida ma oma elus valesti tegin, et ma rikas ei ole?” küsisin ma Kaarel Kotkase käest otse. Muidugi tekitas see kohmetust, sest Kotkas pole finantsnõustaja, vaid keegi, kes on ise oma rida edukalt ajanud.
Kotkase ettevõte Veriff tegeleb isikusamasuse tuvastamisega. Biomeetrilisi andmeid (nägusid) võrreldakse, et selgitada, kas on ikka sama inimene. Biomeetrika on vaid üks osa, mida dokumentide puhul jälgitakse. Veriff kontrollib ka inimese dokumendi kehtivust, ehtsust jne.
Kuigi Kaarel Kotkas oma noorust rõhutada ei taha, siis tema isikuandmed näitavad, et tegemist on maailmas veerandsada aastat elanud inimesega ja mina olen ka. Tema on aga Rikaste TOPis, aga mina ei ole. Sellest tulenevalt teen Veriffist inspireeritult ülekantud tähenduses isikusamasuse tuvastamise ja võrdlen ennast Kotkasega ise. Ma ei ole edutu, kuid sealt rikaste edetabelist mind ilmselt kunagi ei leia. Selles edetabelis kõrvutatakse jõukaid, kuid miks mitte kõrvutada neid teinekord ka "tavalise" inimesega?
Esimesed eeldused eduks on vist juba lapsena näha
"Kõige olulisem elus on aeg. Kellel on aega tegeleda asjadega, mis talle meeldivad, ongi rikas," ütles Kotkas ise elutargalt. Järelikult kõige rikkamad olime mõlemad lapsena. "Enne kooli meeldis mulle hästi palju asju meisterdada. Siis ei olnud rahal mingit tähendust või tähtsust, et näiteks legodest saada tulemus, mida soovisin," avaldas Kotkas oma lapsepõlve lemmiktegevuse: ikka loomine ja ehitamine, arendamine.
Näiteks leiutas ta kombineeritud politsei-tuletõrjeauto, et kaks probleemi korraga lahendada. Minule meeldis sama vanalt kõige rohkem puu otsas istuda ja teiste järgi luurata või põõsa all varjus putukaid uurida. Minu esimene viga: ma ei kasvatanud endas juba varakult ettevõtlikkust ja probleemide lahendamiseks innovaatilisust.
Kaarel Kotkas on pärit Hiiumaalt ning põhikoolis käis ta Emmastes. Kotkas on rääkinud ka varem lugu sellest, kuidas ta suvehiidlastele muruniitmise teenust pakkus. “Laupäeva hommikul pärast saabumist hakkasid nad muru niitmisega pihta ja tegid seda kuni pühapäevani. Seejärel läksid praamile ja olid rahul oma nädalavahetusega. Selle peale läksingi ukse taha ja pakkusin, et mõelge, on ka võimalus, kui tulete siia ja muru on juba niidetud," rääkis Kotkas, "10aastaselt ütlesin seda muidugi armsamalt."
Lisaks enesele ise eesmärkide seadmisele oli ka kodune kasvatus väljapääsmatult töökaks tegev. Kui talus töötada, siis loomad ei küsi, kas viitsid seekord nendega tegelda. Ka mina sündisin ja kasvasin talus, kus koolivaheajad ei olnud kaugeltki mitte puhkamiseks, vaid aias ja põllul rühmamiseks. Kui mõned lapsehoidmise otsad välja arvata, ei osanud ma omale rahateenimise viise juurde leiutada. Käisin pigem metsas matkamas. Minu teine viga: mul ei olnud midagi konkreetset, mille jaoks raha koguda. Kotkas tahtis tol ajal omale BMX-ratast. Kindel eesmärk paneb välja mõtlema viise selle saavutamiseks.
Unistuste täitumiseks on vaja plaani
Kotkas ise ütleb, et sai selliste teenimise ideede genereerimisega selgeks majandusteooria alused ja väärtuspakkumise kõige lihtsama definitsiooni. "Muruniitmine oli iseenesest lihtne asi, aga ma pakkusin sellega inimestele väärtust – aega," naeris ta. Veriffi väärtuseks võib praegu mõni ekslikult pidada pättide püüdmist. Kotkas aga ütleb, et nende lähenemine on hoopis teise kursiga: et ausad inimesed saaksid oma näoga oma ausaid igapäevatoimetusi turvaliselt teha.
Gümnaasiumisse tuli Kotkas Tallinnasse Reaalkooli, aga hoopis spordi pärast. Nimelt toimus Tallinnas purjelauatrenn, millega Kotkas nii "muuseas", lausa Eesti noortekoondise tasemel ka tegeles. "9. klassis tegin erinevatesse koolidesse katseid ning mu huvi oli saada kõva alus reaalteadustes, et minna edasi meditsiini õppima," avaldas Kotkas. 10. klassis käis noormees Saksamaal vahetusõpilaseks. Kuigi põhikooli lõpus oli tegeldud juba näiteks veebilehtede loomisega, siis keskkoolis jätkas ta veel erisuguste projektidega.
Kaarel Kotkas Rikaste TOPis
Kotkas on 30. septembril ilmuvas Äripäeva Rikaste TOPis uustulnuk. 500 Eesti rikkama inimese seas on ta 423. kohal.
Tema varade väärtus on Äripäeva hinnangul 9,4 miljonit eurot.
Tema ettevõtte Veriffi 2019. aasta teise kvartali käive oli 1 963 332 eurot ning töötajaid samal ajal 269. Muuhulgas on 40 protsenti Veriffi töötajatest siin Tallinna kontoris välismaalased. Veriffi kontoris töötatakse ööpäevaringselt kolmes vahetuses.
Näiteks oli tal õpilasfirmana tehtud töövahendusplatvorm nimega Sants (see on kusjuures Hiiu murdes ajutine tööots, mida mehed merele tegema läksid). "See oli enne Goworkabiti, aga sellega sarnane ajutiste ja paindliku tööajaga tööampsude leidmise koht. Tollal mõtlesime, et see on maailma vallutav idee," kirjeldas Kotkas.
Peale selle hakkas ta Hiinast akupankasid tarnima ja siin edasi müüma. Selle tulusa äri eest ostis ta 12. klassis oma esimese korteri. Ei no muidugi. Minu kolmas viga: ma läksin küll heasse kooli Hugo Treffneri gümnaasiumisse, aga humanitaarklassi. Õpilasfirma tegemise asemel käisin näiteringis ning mind valiti klassivanemaks, kuna lubasin kõigile pannkooke teha. Kellele see kõik kasulik olla sai?
Aga mõned plaanid võivadki untsu minna
Nagu eelnevalt mainitud, siis Kotkas tahtis minna meditsiini õppima. Selle tarvis läks ta matemaatikaeksamilt vähemalt 98 punkti püüdma. "Eksamid on ju viimane pingutus. Sa vormistad kogu oma varasema töö lihtsalt ära," ütles Kotkas. Kooli lõpetamise ajal suhtles ta aga juba Transferwise’i meestega, kellele Kotkas oma esialgset isikutuvastamise süsteemi tutvustas. "Kui ma eksami esimese poole ära tegin ja pausile läksin, siis võtsin oma telefoni lahti, nagu seda teisedki tegid. Sealt lugesin meilist, et Tranferwise’ist ollakse asjast huvitatud, ja saadeti lisaküsimusi," rääkis Kotkas oma pöördelisest hetkest.
Eksami teise poole jaoks võttis ta mustandipabereid veidi rohkem ning hakkas neisse oma isikutuvastuse skeeme lahti visandama, sest ärevus saadud positiivsest kirjast oli nii suur. Alles mõned minutid enne eksami lõppu avastas ta, et matemaatika tekstülesanded jäidki tegemata.
Kotkas sai matemaatikaeksamil 49 punkti – esimese osa eest pea maksimumpunktid ja teine oli nulliring. Niimoodi sai ta tulevik otsustatud, sellise tulemusega meditsiini õppima ei pääse. "Tagantjärgi mõeldes, see oli muidugi sigadus, mis ma tegin," tunnistas Kotkas, aga lubas, et tulevikus panustab ta meditsiini heaks küll, kuigi pigem ettevõtjana.
Kotkas avaldas seda lugu jutustades mõtte, et tema jaoks on alati tähtis olnud plaanide olemasolu. "Alati peab plaan olema. Kui on plaan, siis läheb plaan untsu. Kui plaani ei ole, siis läheb kõik untsu," sedastas ta. Minu neljas viga: ma ei teinudki matemaatikaeksamit ja mul ei olnud tulevikuks pikema plaani poegagi. Läksin pooleldi loosi tahtel ajakirjandust õppima, sest ülikooli kodulehel oli selle vilistlaseks märgitud Andrus Kivirähk, kes isegi ei olnud ajakirjanik. See sobis mulle.
Ainuüksi palgatööga endiselt rikkaks ei saa
Kaarel Kotkas ei ole kunagi palgatööd teinud. "Ei ole veel jõudnud jah. Ja ma olen nõus, et ainult palgatööga rikkaks ei saa. Ma oskan rääkida ettevõtlusest. Ettevõtluses on kolm tähtsat osa: idee, meeskond, ajastus. Kusjuures idee on kõige vähemtähtsam. Häid ideid võib osta 25 dollari eest ämbritäie. Kõige tähtsam on ajastus ja see on ka see, mida meil on kõige raskem kontrollida: kas on õige aeg oma ideega välja tulla," selgitas Kotkas.
Ta kirjeldas, et Silicon Valley lähenemine on see, et inimene, kes oleks võimeline ise uue ideega välja tulema ja seda ajama, ühineb hoopis selle ettevõtjaga, kel oli juba hea ajastus olemas. Nii ongi meeskonnas võimekaid inimesed asju edasi viima.
"Meie lähenemine on aga see, et lisaks sellele, et võtame tuumikmeeskonda võimekad inimesed, toome nad ka omanikeringi, et nii üheskoos jõuda lõpptulemuseni. Kui saad olla osa sellest, mida kõik koos ehitame, siis täituvad eesmärgid paremini," lisas Kotkas. Minu viies viga: ma ei ole kunagi asutanud oma ettevõtet. Rekordhetkel olen olnud kolme tööandja palgal korraga. Ma kirjutan palga eest rikastest inimestest.
Siiski, ära rüga arutult
Me mõlemad oleme ühel meelel, et eestlane on olenemata oma positsioonist pigem töökas tegelane. "Eestlased on kogu aeg töörügajad olnud. Usutavasti meie põlvkonnal selles avatud majanduses ongi võimalus veel rohkem ja globaalselt teha. Riigi roll võiks olla platvormiks olemine, mis võimaldab meil töökuse ja globaalsuse võimalust ära kasutada. Et suured plaanid toimiksid ja et Eesti oleks suurem, kui ta on maailmakaardil," oli Kotkas idealistlik.
Ilusalt kõlab ka tema väide, et raha ei ole tema jaoks nii oluline kui võiks arvata. See ei ole eesmärk omaette. Selline eesmärk pidavatki vaeseks tegema. Olles reaal- ja loodusteaduste huviline, tõi ta siinkohal kavala paralleeli.
"Mis on fotosünteesi põhiprodukt?" küsis Kotkas hoopis minu käest. "Hapnik?" vastasin küsivalt ja piinlik oli ka, sest ma sain kohe aru, et vastasin valesti. "Orgaaniline aine on. Anorgaaniline aine muudetakse päikeseenergia abil orgaaniliseks aineks, mida paljudel organismidel elutegevuseks vaja läheb, ning kõrvalproduktiks on hapnik," tegi ta kiire bioloogiatunni meeldetuletuse.
"Ettevõtluses on ka nii, et anorgaaniline aine on probleem, päike on sinu suur töökus ja energia, mis sa selle alla paned. Orgaaniline aine on probleemi lahendus ning hapnik on siis finantsid, mis vabanevad," selgitas Kotkas entusiastlikult. Ta lisas, et kui keskenduda hapniku (raha) tootmisele, siis protsess põleb läbi ja asi ei ole jätkusuutlik. "Raha on ainult tööriist. Fookus peab olema paigas, sest finantsid on nagu jänes. Kui asja raha pärast teed, siis jäädki seda taga ajama," tõi Kotkas veel loodusteadusi ja -seadusi mängu.
Muuhulgas on olemas ka anaeroobsed organismid. Need on mittetulundusühingud. Minu kuues viga: ma ka ei ole raha kuigi tähtsaks eesmärgiks pidanud, aga teistmoodi: ma kipun seda üsna impulsiivselt kulutama ja laiali jagama. Teleris on reklaam haigest lapsest? Palun võtke kõik, mis mul on hinge taga.
Veriff väljastab kunagi passe?
Mida tulevik toob? Ma tuletasin Kotkasele meelde, et fenomen "nii noor ja juba ise rikas" ei püsi igavesti. "Pikk plaan on töötada tehnoloogia kallal, mis lahendab asju täpsemalt kui inimene. Ma usun, et on tehtav, et näiteks Veriff võiks tulevikus, näiteks aastal 2025, väljastada passe. Või dokumente, mis on samaväärsed. Lähiaja plaanidest on praegu oluline muutuda kättesaadavamaks väiksematele ettevõtetele. Varem keskendusime suurtele. Meie ideaalkliendid võiksid tulevikus olla ettevõtted, mida praegu ei ole veel loodudki. See tähendab, et meil on olemas lahendus, mida hakatakse kasutama kohe ettevõtte käivitamise alguses," kirjeldas Kotkas.
Ettevõtte müümist tal kindlasti plaanis ei ole. "Kui Veriffis toimuks exit, siis see tähendab, et meie plaan ei toiminud sellisel kujul, nagu seda meie oleksime tahtnud. Me ehitame selleks, et jääda ja luua globaalset identiteedi standardit, mis on igas kohas sama," rääkis Kotkas. Minu seitsmes viga: mul on lähiajaplaanid küll, aga need puudutavad pigem minu paratamatut demograafilist näitajat, milleks on "naisterahvas parimas produktiivses eas". Kotkas aga lohutas ja ütles, et investeerimisega võib ka igal ajal alustada ning mul selles majanduslehes ehk antakse vihjeid õigesse kohta raha paigutamiseks.
Hetkel kuum