• OMX Baltic−0,25%309,6
  • OMX Riga0,04%898
  • OMX Tallinn−0,25%2 097,67
  • OMX Vilnius−0,12%1 440,8
  • S&P 500−0,67%7 353,38
  • DOW 30−0,34%49 514,72
  • Nasdaq −1,02%25 818,43
  • FTSE 1000,15%10 339,22
  • Nikkei 225−0,44%60 550,59
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%82,55
  • OMX Baltic−0,25%309,6
  • OMX Riga0,04%898
  • OMX Tallinn−0,25%2 097,67
  • OMX Vilnius−0,12%1 440,8
  • S&P 500−0,67%7 353,38
  • DOW 30−0,34%49 514,72
  • Nasdaq −1,02%25 818,43
  • FTSE 1000,15%10 339,22
  • Nikkei 225−0,44%60 550,59
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%82,55
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kindlustuselt üritati välja petta 2,6 miljonit eurot

Kindlustusseltside liidu statistika kohaselt oli mullu 408 kindlustuskelmust, mida on vähem kui kahel varasemal aastal. Samas üritati kindlustuselt välja petta kokku 2,6 miljonit eurot, mis on viimase üheksa aasta suurim summa.
Majanduslanguse ajal kasvab majade süütamistest põhjustatud tulekahjude arv. Foto on illustratiivne.
  • Majanduslanguse ajal kasvab majade süütamistest põhjustatud tulekahjude arv. Foto on illustratiivne.
  • Foto: Arno Mikkor
Liidu kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul üritatakse kindlustuselt välja petta üha suuremaid hüvitisi, kuid kelmuste avastamine on paranenud. „Eriti on vähenenud lavastatud või tahtlikult esile kutsutud kelmuste arv, mis oli varem kõige arvukam pettuseliik. Seega kui kelmid on juhtumi lavastamisega vahele jäänud, siis nad ei ürita seda enam teha. Näiteks majanduslanguse ajal kasvab majade süütamistest põhjustatud tulekahjude arv, mis on üks näide kindlustuskelmuse lavastamisest,“ ütles Reimets.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.05.26, 14:40
Miks kulutab ehitussektor enne tööde algust kümneid tuhandeid täiesti tühja?
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele