Artikkel

    Meelis Milder: "Kriisid tulevad keerulisemad, kui me ette näeme!"

    Baltika eksjuht Meelis Milder ütles, et oleks ideaalmaailmas ettevõtet mõnda aega veel edasi juhtinud, kuid hetkel annab nõu ja koostab uut tulevikuplaani.Foto: Liis Treimann

    Baltika juhatusest tagandatud Meelis Milderi sõnul tulevad kriisid alati keerulisemad, kui oodatakse. Samas leiab ta, et ega seda kriisi väga ootama ei peaks, sest siis ta kindlasti ka tuleb.

    Äripäeva ja Eesti Ekspressi vaba ajakirjanduse konverentsil osalenud Meelis Milder rääkis intervjuus, millega ta lisaks Baltika nõukogule nõu andmise veel tegeleb, kuidas soovitab ettevõtjatel uue aasta prognoose teha mis ootab ees rõivatööstuseid.
    Meelis Milder, teid ei ole mõnda aega pildis olnud, millega te tegelete? Puhkamisega?
    Ühest väga pikast eluperioodist väljatulek tuleb ikkagi natuke ootamatult. Ma tõesti olin Baltika taasasutaja ja juht 32 aastat. See ei ole mitte ainult ju ühe missiooni või nägemuse elluviimine, vaid pidev pingutus ja harjumus. Kuna minu soov on aastat 10-15 veel aktiivselt millegagi tegeleda, siis see uus valik või uued valikud, mis mu ees on, eks nad kindlasti võtavad veidi aega. Seda aega ma olen endale hetkel lubanud.
    Ma jätkan hetkel Baltika nõukogu nõunikuna, mis on mulle väga sümpaatne roll, kuna ma saan aidata ettevõtet keeruliste küsimuste lahendamisel. Lihtsalt olen olemas sellel keerulisel muutuste ajal, kui mind vaja võiks minna. Samal ajal pean mõtlema, mis need asjad siis on, millega ma ise edaspidi tegelema tahan hakata.
    Noh, jah, väike puhkus oli suvel, aga siis olen soojendanud üles suhted Tartu Ülikooliga. Olen aastaid olnud õppejõud, külalislektor, aeg-ajalt käinud tudengitele rääkimas, mida ma teinud olen või mida ma tean ja uurinud olen. Ma olen saanud natukene endale seal koormust juurde. Tegelen nende loengute ettevalmistamisega ja mõtlen üleüldisemalt, kas selles suunas võiks mul olla rohkem panustamise võimalusi. Olen planeerinud ka arvamusartiklite kirjutamist.
    Baltika on ju teie laps olnud. Ma isegi ei kujuta emotsionaalselt ette, kuidas selline otsus sünnib, et juhatuses mitte jätkata ja nõuniku tasandil jätkata – oli see väga keeruline?
    See ei olnud väga keeruline. Vaadates natuke vanust ja teades, et selle valdkonna ettevõtteid juhivad oluliselt nooremad inimesed tegelikult, et ajaga paremini kaasas käia.
    Aga vanus ei tähenda ju kvaliteeti - et nooremad peaksid juhtima. Vanematel ongi rohkem kogemust.
    Ja ikkagi 32 aastat. Mu staatus ettevõttes on olnud erinev. Pikal perioodil olin ise päris suure osalusega aktsionär ja samal ajal ettevõtte tegevjuht. Viimane kriis aastatel 2008-2010 ja sellele järgnenud probleemid olid keerulised üle elada. Kõik need Vene-Ukraina sõjad ja muu jama. See on minu osalust oluliselt vähendanud selles ettevõttes. Paratamatult otsuseid, kes ettevõtte visiooni ellu viis, ei teinud enam mina, vaid suuromanikud.
    Ma arvan, et ka see viimane rahastamisvoor, mis Baltikal suvel edukalt tehti - ka enne seda pidid suuromanikud enda käest küsima, kas nad tahavad täiesti uut energiat ettevõtet juhtima või usaldavad endiselt mind. Jõudsime kevadel ühisele arusaamisele, et võib-olla on lihtsam, kui seda pööret, mida ettevõte vajab, on uutel inimestel lihtsam teha. Võib-olla mingis ideaalstsenaariumis oleks minu lahkumine ettevõtte juhi kohalt võinud toimuda ka aasta-kahe pärast. Ma oleksin tegelikult hea meelega selle pöörde aidanud ellu viia. Ütleme siis nii, et asjaolud kujunesid sellisel viisil, nagu nad täna on.
    See ei olnud ikkagi läbinisti teie valik lõpuks?
    Polnud minu esimene valik, aga väga selgelt ma ka ei välistanud seda oma valikutes.
    Mida te soovitaksite üldisemalt ettevõtetele, kes järgmise aasta äriplaani kokku panevad, millega nad arvestama peaksid?
    Nagu juba siin intervjuus öeldud, et ma olen hetkel nõuniku positsioonis. Nii et ma annan nõu kindlasti hea meelega mõõduka tasu eest.
    No seda küll, aga kui teha üks pro bono soovitus.
    Minu kogemus on see, et kriisid tulevad alati keerulisemad, kui me ette näeme. Nendeks eraldi valmistuda ei ole võimalik, selles mõttes, et hakata asju kuidagi teistmoodi tegema. Välja arvatud raha kogumine.
    Kriisianalüüs on tarvis ära teha: millised raha- või müügivood, kliendigrupid võivad pihta saada, kui suuremat sorti jama tuleb. Parim ettevalmistamine on see, kui negatiivsed stsenaariumid on läbi mõeldud ja valmis on käitumisstsenaariumid.
    Teine soovitus on mingeid märke reaalselt lugeda. Kui need märgid hakkavad kätte tulema, oleks väga kiiresti tarvis reageerida.
    Ehk siis järgmise aasta prognoosi peaks tegema, arvestades võimaliku languse või äkki isegi kriisiga?
    Üks selline stsenaarium peaks kindlasti olema. Aga ma iseenesest arvan, et kriisiks valmisumine toob kriisi kaasa.
    Võib ju juhtuda, et kogu see majanduse stimuleerimine – mis on ajalooliselt pretsedenditud olukord, mis Euroopas ja maailmas hetkel tekitatud on – ikkagi kompenseerib reaalmajanduse riske.
    Baltika viib tootmise Eestist välja. Kas see on paratamatus, et rõivatööstused kolivadki Eestist välja?
    Räägime praegu tootmise kontekstis ehk et õmblejad istuvad reas ja õmblevad toodet. Minu arvates on see paratamatu. Üksikinimese tasemel on see traagiline või dramaatiline, kaasa arvatud kahes Baltika enda tootmises, aga kui me vaatame, mis on kogu tööstusharus toimunud ükskõik millises riigis, siis teatud elatustaseme ja palgataseme lähenedes on need paratamatud sündmused.
    Vaatame kas või Rootsit 20 aastat tagasi ja Soomet 10 aastat tagasi. Eesti pole erand. Iseasi, kuidas on üks või teine ettevõte seda paratamatut juhtumist ette valmistanud. Kõikides riikides on juhtunud, et suurtööstused on sunnitud uksed kinni panema. See on mõistlik kas või nende inimeste pärast, sest neil on mujal võimalik rohkem teenida. Jäävad kindlasti väiksemad spetsialiseerunud tööstused.
    Mida te soovitaksite Eesti peaministrile ja valitsusele järgmist aastat silmas pidades?
    Minu kogemusel on poliitikutele soovituste andmine absoluutselt viljatu tegevus ja ma jätaksin selle võimaluse kasutamata.
    Aga üks asi, mis kõige rohkem häirib?
    Mind on häirinud kogu aeg tervikpildi puudumine ja see, et lahendatakse üksikuid asju, mitte tervikut. Oleme üle 20 aasta rääkinud sama juttu kõigile. Midagi ei muutu.
    Millist juttu?
    Alustades haridusest, maksupoliitikast. Sellest, et töötavat asja ei ole mõtet muuta. See nimekiri on hästi pikk.
    Usute, et valitsuse masinavärk veel kunagi muutub ja hakkab tervikpilti nägema?
    Ei, ei usu. Aga olen valmis tõestust aktsepteerima, kui see kunagi peaks tekkima.
    Meelis Milderi intervjuud saab kuulata ka Äripäeva raadio saatena. Kõnelevad veel Jaanus Otsa ehitusest ja kinnisvarast ning Anne Samlik turismindusest. Kuula siit:
  • Hetkel kuum
Lenno Uusküla: inflatsioon – mis tõi meid siia ja mis viib meid edasi?
Osa ettevõtteid saab hindu langetada, loodetavasti nad teevad seda, kirjutab Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Osa ettevõtteid saab hindu langetada, loodetavasti nad teevad seda, kirjutab Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tööstur praegusest olukorrast: õpetame töötajaid ümber, aga ei koonda
Oleme praegu keskendunud sellele, et oma töötajaid rotatsiooni korras ümber õpetada teistele töökohtadele, mis on tõhusamad, rääkis ventilatsiooniettevõtte ETS NORD juhatuse esimees Urmas Hiie.
Oleme praegu keskendunud sellele, et oma töötajaid rotatsiooni korras ümber õpetada teistele töökohtadele, mis on tõhusamad, rääkis ventilatsiooniettevõtte ETS NORD juhatuse esimees Urmas Hiie.
Ekspert avaldab kümme aktsiat, millega noortel tasuks investeerimist alustada
Rootsi investeerimisekspert Marcus Hernhag on kokku pannud aktsiaportfelli, mis võiks sobida noortele ja tudengitele investeerimisega alustamiseks ning raha kasvatamiseks, jagab Dagens Industri.
Rootsi investeerimisekspert Marcus Hernhag on kokku pannud aktsiaportfelli, mis võiks sobida noortele ja tudengitele investeerimisega alustamiseks ning raha kasvatamiseks, jagab Dagens Industri.
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Tippjuhi õppetund skandaalist: isegi kui tõde on valus, tuleb see välja öelda
Saates "Juhi jutud" on külas Eesti parimaks rahapesuvastase võitluse eksperdiks nimetatud Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker, kes räägib, miks on kriisid head ja mida on ta keerulistest ning skandaalideks paisunud hetkedest õppinud.
Saates "Juhi jutud" on külas Eesti parimaks rahapesuvastase võitluse eksperdiks nimetatud Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker, kes räägib, miks on kriisid head ja mida on ta keerulistest ning skandaalideks paisunud hetkedest õppinud.
Cleantech: kuidas Eesti iduettevõte Bangladeshis maailma päästab
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
Venemaa kaotas nafta-gaasitulust poole
Venemaa eelarvesse on selle aasta viie kuuga laekunud 19 protsenti vähem tulu kui aasta tagasi, eriti suur kukkumine on tabanud nafta- ja gaasitulusid – 50 protsenti, kirjutab Vene väljaanne Kommersant.
Venemaa eelarvesse on selle aasta viie kuuga laekunud 19 protsenti vähem tulu kui aasta tagasi, eriti suur kukkumine on tabanud nafta- ja gaasitulusid – 50 protsenti, kirjutab Vene väljaanne Kommersant.
Vabade töökohtade arv kahanes 12 protsenti Koondamised puudutasid 6000 inimest
Selle aasta esimeses kvartalis oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 461 vaba ametikohta, mida on 12% vähem kui mullu samal ajal, teatas statistikaamet.
Selle aasta esimeses kvartalis oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 11 461 vaba ametikohta, mida on 12% vähem kui mullu samal ajal, teatas statistikaamet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.