Artikkel
  • Kuula

    Sõõrumaa annetustest erakondadele: usun, et läheb paremaks

    Ettevõtja Urmas Sõõrumaa annetab raha kõigile erakondadele, kuid eriti neile, kellega tal on ka inimlik suhe. Foto: Andras Kralla

    Ettevõtja Urmas Sõõrumaa oli möödunud aastal suurim erakondadele annetaja. Tema taktika on läbi aastate olnud selline, et annab kõigile.

    Küsimustele vastab Urmas Sõõrumaa:
    Miks te annetate erakondadele raha? Kas usute, et see raha muudab midagi?
    No ikka usun. See on elufilosoofiline küsimus, mina usun kogu aeg, et elu läheb paremaks. Seda raha annetamist ei maksa vaadata otseselt kui mingit tehingut, see on elufilosoofiline suhtumine.
    Teil on huvitav annetamise taktika: kõigile, või siis vähemalt suurematele?
    Jah, juba 20 aastat on mul selline suhe. Olen annetanud kõikidele, aga eelkõige neile, kellega mul on ka inimlik suhe.
    Kuidas te optimismi üleval hoiate selles osas, et teie rahaga midagi mõistlikku tehakse, vaadates, mis hetkel poliitmaastikul toimub?
    Minule on elu õpetanud seda, et prooviks teistele hinnangute andmisest eemale hoida. Ning et hinnanguid anda riigijuhtimises – soovitan kõigile üks põlvkond kohe vahele jätta ja siis vaadata, äkki isegi kaks põlvkonda vahele jätta. Riigis plaane tehes peaks aga vähemalt 100 aastat ette vaatama ning ka hinnanguid andes tuleks vähemalt põlvkond vahele jätta.
    Patarei merekindlus – mis sinna ikkagi tuleb?
    Omanikuks saan veebruari alguses. Aga ma lausa ise põnevusega ootan, mis sinna tuleb. Sellist mahlast objekti korda teha – ka muinsuskaitsjadjuba ütlevad, et see on nende eliitprojekt.
    Arvestades minu tegemise ajalugu ja käekirja, siis teha korda vana asi, sinna liita uut, avada sellega Tallinna merele – selline multifunktsionaalne keskkond.
    Kuidas te endise vangla rõõmsa ja avatud elukeskkonnana maha müüte?
    Mina teen enda poolt kõik, et see merekindlus, mis on loodud Rootsi ajast saadik inimesi kaitsma ja turvetunnet pakkuma, seda ka edaspidi teeks. Vangla aeg oli küll halb, aga sellest saab üle. Tuleb energeetiliselt kõigepealt puhastada, füüsiliselt korda teha, inimestele avatuks teha ja ühise energiaga kasutusele võtta.
    Hiljem korda tehtud vanglaid on maailmas väga palju. Ühtegi perioodi ei saa välja lõigata, energiat pole võimalik ära kaotada, seda on võimalik transformeerida.
    Tuleb sellest uus Rotermann?
    Natuke ka seda, seal on 40 000 ruutmeetrit pinda, seal annab teha.
    Rotermannis käib palju turiste. Kuidas vältida seda, et Patareist ei saaks vaid turistide ala?
    Miks peaks turist segama kohalikku inimest? Inimene tahab käia seal, kus on teised inimesed. Siis on põhjust kohvikutel tööd teha. Sinna tuleb mitu muuseumi. Lennusadam on seal kõrval. Turistid hakkavad seal nii ehk naa käima.
    Kui suured on lisainvesteeringud, mis on vaja teha?
    Oleme rääkinud, et alla 100 miljoni, kuid loodame, et saame 60-70ga hakkama.
    Plaanite välisinvestoreid võtta kampa?
    Meil on huvi laiast maailmast. Alates Lõuna-Aafrikast Euroopani. Neil on kogemust vanade asjade kordategemises ja endiste vanglahoonete tänapävaseks muutmisel. Info on tulnud väljastpoolt.
    Tunnetate kuidagi seda, et välisinvestorid on Eesti poliitikute väljaütlemiste tõttu siia investeerimise suhtes skeptilisemad?
    Ei tunne, see on väike värin suures veeklaasis. Kellegi ületähtsustatud asi, see suurt pilti ei muuda. Eestis on hea elada. Kui lennuki pealt maha astud, siis tahaks seda maad suudelda. See on paljudel tegelikult nii ja see kasvab.
    Kas olete Eesti valitsejatega rahul?
    Mina poliitilisi hinnanguid ei anna, mina juhin sporti ja olen rahul. Eesti Olümpiakomitee on pea kaks korda suurenenud viimase 4-5 aasta jooksul. EOK treenerite tasustamine on suurenenud. Tänasesse koalitsioonilepingusse on kirjutatud, et toetatakse TEAM Estoniat ja laste aktiivset liikumist 60 minutit päevas, mis on WHO (Maailma Terviseorganisatsioon - toim.) soovitus. Parimad ajad spordile.
    EOKs tulevad uued presidendivalimised, mis on teie ambitsioon?
    Minu ambitsioon on, et 10-15 aasta jooksul oleks Eesti spordis 50–100 miljonit eurot rohkem raha ja seda kõike inimese tervise ja ühtekuuluvuse loomise nimel.
    Kuidas seda saavutada kavatsete?
    Juhtides veel ühe perioodi. Teen omatööd tõsiselt, olen 25 aastat spordiorganisatsioone üles ehitanud ja juhtinud.
    Eelmistel EOK presidendi valimistel tegite ära Eesti peaminister Jüri Ratasele. Kes veel teie konkurendid on?
    Eile tuli välja minu asetäitja Tõnu Tõniste ja tubli treener Kriisk (kergejõustikutreener Jaanus Kriisk –toim). Kuid EOK juhtimiseks on vaja natuke riigimehelist platsivaatamise pilku ja haaret.
    Kõik on konkurendid, kuid sellist juhtimiskogemust ja võimet suhelda nii avaliku kui ka erasektori liidritega teistel ei ole.
    Spordiaastale tagasi vaadates – oli palju õnnestumisi, kuid olid ka dopinguskandaalid. Mis on kõige raskem dopingukriisi ajal?
    Mina vaatan oluliselt suuremat pilti. Mina ei tuleta dopingut isegi meelde. Spordis on palju rohkem juhtunud. Eelarve kasvanud, medaleid tuleb igalt tasandilt – eelmisel aastal 161 kokku. Meil on oma ralli maailmameister. Noortelt tuleb medaleid, nii et tassi kastiga koju. Noorte taliolümpiamängudelt tuli medaleid.
    Dopinguskandaalist suusaspordis ei saa üle ja see läheb järgmisel aastal edasi. Kui osutute valituks, jääb see teema teile lauale. Kuidas see teema mõjutab spordi arengut?
    EOK on hinnangu andnud – nulltolerants. Need protsessid venivad aastaid. Õppetunnid on saadud. Mida ma veel ütlema peaksin? Ei tahaks teemat rohkem lahata, sest inimesed ei mõista. Igal kepil on alati kaks otsa, kui miski asi läheb kellegi elus vaid ülesmäge, siis ärge arvake, et see pole millegi arvel ja ei tule tgasilööke. Kepp on kahe otsaga ja pendel käib siia-sinna.
    Mis saab siis, kui teid ei valita uuesti EOK presidendiks?
    Oi kui palju vaba aega ja raha mulle jääb siis. Olen nelja aastaga isiklikku raha pannud vähemalt miljon euroti ja palju aega sellesse. Ma tahaksin näha sellist presidenti nagu mina, kes on valmis selliseks sammuks Eesti spordi jaoks nagu mina. Olen oma isikliku raha eest ehitanud valmis 40 000 m2 spordipinda – eks ma siis tegelen edaspidi selle juhtimisega.
    Kuula hommikuprogrammi intervjuud siit:
  • Hetkel kuum
Euroopa patendiameti president: meil on põhjust tähistada leiutajate läbimurret
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Elon Musk võitis Tesla aktsionäride toetuse ning säilitab rekordilise palga
Tesla aktsionärid kiitsid taaskord heaks palgapaketid, millega ettevõtte tegevjuht Elon Musk säilitab rekordilise palga, vahendas Yahoo Finance.
Tesla aktsionärid kiitsid taaskord heaks palgapaketid, millega ettevõtte tegevjuht Elon Musk säilitab rekordilise palga, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootjate puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Soome laskemoonatootja ehitab uue tehase
Soome kaitsetööstusfirma Nammo sõlmis uue tehase ehitamise eellepingu omavalitsustele kuuluva kinnisvaraarendusfirmaga, kirjutas Kauppalehti.
Soome kaitsetööstusfirma Nammo sõlmis uue tehase ehitamise eellepingu omavalitsustele kuuluva kinnisvaraarendusfirmaga, kirjutas Kauppalehti.
G7 annab Ukrainale Vene külmutatud varade intresside tagatisel 50 miljardit laenu Tsahkna: aeg on liikuda ka varade enda juurde
Maailma suurriikide G7 kohtumisel lepiti kokku viis, kuidas saaks Ukraina toetamiseks kasutada ära Vene külmutatud varasid.
Maailma suurriikide G7 kohtumisel lepiti kokku viis, kuidas saaks Ukraina toetamiseks kasutada ära Vene külmutatud varasid.