Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuuse-kooreürask ei ründa metsi kaitsealadelt
Kuuse-kooreüraski kahjustuste laienemine on põhjustanud kahtlusi, et kahjurid levivad piiratud majandustegevusega kaitsealadelt majandusmetsadesse. Sel kahtlusel ei ole alust.
2016. aasta tormide järel vallapääsenud üraskiuputuses Eesti metsades on pikalt süüdistatud vähest majandustegevust kaitsealadel. Asjata.
Foto: Andras Kralla
Kahtluste kontrollimiseks tellis keskkonnaamet maa-ametilt aerofotod Lõuna-Eestit 2016. aastal tabanud tormi räsitud aladest. Analüüsist selgus, et kaitsealade vahetus läheduses ei ole üraskikahjusid rohkem kui mujal metsades, kirjutavad metsamajandusuudised.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?