Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Gazprom läheb pärast vastulööke torujuhtmega aeglaselt edasi
Venemaa läheb sel nädalal edasi gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitusega, mille USA sanktsioonid vahepeal rohkem kui aastaks seisma panid, kirjutab Financial Times.
Torud ootavad Saksamaal Rügeni saarel merrelaskmist.
Foto: AP/Scanpix
Kremli kontrolli all olev Gazprom hakkab gaasijuhet merre laskma Taani vetes reedel, hoolimata meetmetest, mida USA on kasutusele võtnud, et seda viie Euroopa suure energiafirma poliitiliselt laetud projekti peatada.
Venemaa gaasitootja Gazpromi tulu gaasi ekspordilt kahanes tänavuse aasta 10 kuuga 44,4 protsenti, võrreldes eelmise aasta müügiga, kirjutas TASS Venemaa tolliteenistuse andmetele tuginedes.
Soome energiafirma Fortumi omanduses olev Uniper eeldab, et Ameerika plaanitavate sanktsioonide tõttu võib gaasijuhtme Nord Stream 2 ehitamine edasi lükkuda või ka üldse lõpuni teostumata jääda, kirjutab Reuters.
Poola monopolivastase järelevalve asutus UOKiK trahvis Venemaa gaasifirmat Gazprom 213 miljoni zloti ehk 57 miljoni euro suuruse summaga koostöö puudumise eest seoses Nord Stream 2 gaasitoruga, kirjutab Reuters.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?