• OMX Baltic−0,21%311,45
  • OMX Riga0,55%901,45
  • OMX Tallinn−0,06%2 109,32
  • OMX Vilnius0,16%1 445,23
  • S&P 500−1,24%7 408,5
  • DOW 30−1,07%49 526,17
  • Nasdaq −1,54%26 225,15
  • FTSE 100−1,71%10 195,37
  • Nikkei 225−1,99%61 409,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%84,6
  • OMX Baltic−0,21%311,45
  • OMX Riga0,55%901,45
  • OMX Tallinn−0,06%2 109,32
  • OMX Vilnius0,16%1 445,23
  • S&P 500−1,24%7 408,5
  • DOW 30−1,07%49 526,17
  • Nasdaq −1,54%26 225,15
  • FTSE 100−1,71%10 195,37
  • Nikkei 225−1,99%61 409,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%84,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Järelevalve hoiatab: kui annad loata laenu, riskid kriminaalkaristusega

Pärast Äripäeva hiljutist lugu vastuolulisest platvormist, mis kiirendab pensioniraha kättesaadavust, saatis finantsinspektsioon märgukirja tegevusloa vajalikkuse kohta. Järelevalve osundab, et tegevuslaota laenu andes riskib laenuandja kriminaalkaristusega ja vastutustundetult laenates intressidest ilma jäämisega.
Järelevalve hoiatab: kui annad loata laenu, riskid kriminaalkaristusega
  • Foto: Liis Treimann
Äripäev kirjutas kolmapäeval, et Eestis levib pretsedenditu viis, kuidas soovijad saaksid teise pensionisamba raha juba nüüd kätte. Süsteem toimib nii, et teisest sambast väljuja esitab vabaks.ee platvormil avalduse, et soovib kohe oma teises sambas oleva summa kätte saada. Investorid annavad raha ning hiljem, kui Pensionikeskus hakkab väljujatele pensioni väljamakseid tegema, peab rahaküsija selle vabaks.ee platvormi kaudu investoritele tagasi maksma. Vastuoluline platvorm osutus esimesel päeval ootamatult populaarseks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.05.26, 14:40
Miks kulutab ehitussektor enne tööde algust kümneid tuhandeid täiesti tühja?
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele