Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sundkulud kasvasid ka kriisiaastal
Statistikaameti andmetel kulutas leibkonnaliige eelmisel aastal keskmiselt 477 eurot kuus, mis on 12 eurot vähem kui 2019. aastal. Sundkulutused ehk leibkonna eelarve vältimatud kulutused toidule ja eluasemele suurenesid aastaga 7 euro võrra.
Sööma peab kriisist hoolimata ja suurem kodus söömine ei teinud seda eelmisel aastal odavamaks.
Foto: Andras Kralla
Statistikaameti juhtivanalüütiku Anet Müürsoo sõnul kulus 2020. aastal leibkonna eelarvest toidule ja eluasemele aasta varasemaga võrreldes 2,2% võrra enam ehk 39% kogu eelarvest. Leibkonnaliikme sundkulutused suurenesid aastaga 7 euro võrra ja olid keskmiselt 186 eurot kuus.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?