• OMX Baltic−0,24268,95
  • OMX Riga−0,12924,93
  • OMX Tallinn−0,311 742,78
  • OMX Vilnius−0,06999,52
  • S&P 5001,085 564,41
  • DOW 300,3240 415,44
  • Nasdaq 1,5818 007,57
  • FTSE 1000,538 198,78
  • Nikkei 2250,4139 761,03
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,68
  • OMX Baltic−0,24268,95
  • OMX Riga−0,12924,93
  • OMX Tallinn−0,311 742,78
  • OMX Vilnius−0,06999,52
  • S&P 5001,085 564,41
  • DOW 300,3240 415,44
  • Nasdaq 1,5818 007,57
  • FTSE 1000,538 198,78
  • Nikkei 2250,4139 761,03
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,68
  • 28.06.21, 17:17

Kohtud tõlgendasid pankrotiseadust risti vastupidiselt

Tänavu veebruaris hakkas kehtima pankrotiseaduse täiendus, mis käsitleb võlausaldajatele hääleõiguse andmist. Tallinna ja Tartu ringkonnakohtud tõlgendavad täiendust aga täiesti erinevalt ning vastandlikud kohtumäärused on ka jõustunud, sest neid ei saa riigikohtusse edasi kaevata.
Vastupidiselt Tallinna ringkonnakohtu kolleegidele leidis Tartu ringkonnakohus, et pankrotiseaduse ühte lõiget ei saa võlausaldajatele häälte määramisel laiendavalt tõlgendada.
  • Vastupidiselt Tallinna ringkonnakohtu kolleegidele leidis Tartu ringkonnakohus, et pankrotiseaduse ühte lõiget ei saa võlausaldajatele häälte määramisel laiendavalt tõlgendada.
  • Foto: Andras Kralla
Äripäev kirjutas hiljuti, kuidas pankrotiseaduse muudatuse tõlgendus Tallinna ringkonnakohtus jättis pikalt piima eest 1,7 miljonit eurot oodanud põllumehed tulundusühistu Laeva Piim pankrotimenetluses häälteta. Hääled koos nendega kaasnevate õigustega haarasid Oliver Kruudaga seotud isikud.
Vaidluse all oli pankrotiseaduse § 82 lg 8, mis ütleb, et kui võlausaldaja on juriidilisest isikust võlgniku osanik või aktsionär, osaniku või aktsionäri tütarettevõtja või on võlausaldaja saanud nõude loovutamise teel võlgniku osanikult või aktsionärilt või osaniku või aktsionäri tütarettevõtjalt kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, ei ole tal hääleõigust.
Maakohus leidis alul, et kuna pankrotiseaduse § 82 lg 8 sisaldab täpset loetelu isikute suhtes, kellele kuulunud nõuete puhul hääleõigust piiratakse, siis ei ole siin jäetud tõlgendamisruumi võimaluseks hõlmata kõnealuse sätte alla isikuid, kes sellesse loetellu selgesti ei kuulu. Ehk antud juhul siis tulundusühistut.
Ringkonnakohus aga tõlgendas sätet laiendavalt ja kohaldas seda võlausaldajatele, kes on saanud nõude pankrotivõlgnikuks oleva tulundusühistu liikmelt.
Sellist tõlgendust kritiseeris teravalt "Eesti pankrotiõiguse isaks" kutsutud TGS Balticu vanempartner Paul Varul.
TGS Balticu vanempartner Paul Varul.
  • TGS Balticu vanempartner Paul Varul.
  • Foto: Andras Kralla
"Tallinna ringkonnakohus on eksinud ja teinud ebaõige lahendi," leidis ta. Varuli sõnul on pankrotiseaduses antud ammendav loetelu neist, kellele kirjeldatud piirang kehtib. See on oluline võlausaldajate õiguste piirang ja seda ei saa tõlgendada laiendavalt.
Vastupidine lahend
Ei läinudki palju aega mööda, kui Tartu ringkonnakohus tegi Sense OÜ pankrotimenetluses häälte määramisel lahendi, milles ei nõustunud Tartu maakohtu seisukohaga, et pankrotiseadust saab laiendavalt tõlgendada ja jätta hääled andmata ka neile juriidilisest isikust pankrotivõlgnikuga seotud isikutele, kes ei kuulu pankrotiseaduse § 82 lg-s 8 selgelt nimetatud isikute hulka.
Määruskaebuse esitajate põhjendusel on hääleõigus juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses üks olulisemaid ja tähtsamaid võlausaldaja põhiõigusi ja -vabadusi, mistõttu saavad igasugused nimetatud võlausaldaja põhiõiguse piirangud ja riived tuleneda üksnes seaduse tekstist otseselt. Lubamatu on ka seaduse teksti laiendav tõlgendamine ja hääleõiguse piirangu laiendamine seaduses otsesõnu nimetamata muudele juriidilisest isikust võlgnikuga seotud isikutele.
"Maakohus on küll õigesti tuvastanud piirangu eesmärgina vältida praktikat, kus omanikud võtavad kontrolli pankrotimenetluse üle, kuid piirangu eesmärgist ei saa tuletada haldurile ega kohtule diskretsiooni pankrotiseaduse § 82 lg-e 8 laiendavaks tõlgendamiseks," leidiski Tartu ringkonnakohtus.
Ehk praeguseks oleme olukorras, kus erinevad ringkonnakohtud on teinud seadusesätte tõlgendamisel vastandlikud lahendid ja mõlemad määrused on jõustunud. Riigikohtusse neid aga edasi kaevata ei saa.
Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Kristiina Padu ütles, et ühekordne kaebeõigus ehk ainult ringkonnakohtusse kaebamise võimalus on valitud seetõttu, et häälte määramise vaidlused ei jääks menetlust pikalt venitama.
Riigikohtul on võimalus õiguspraktikat ühtlustada
Padu sõnul saab riigikohus siiski õiguspraktikat ühtlustada ka n-ö obiter dictum’i korras ehk öeldes midagi sellises kohtuasjas, mis on küll piisavalt seotud, st antud juhul pankrotiasi, kuid kus konkreetne küsimus (häälte määramine) ei ole kohtuasja lahendamisel määrava tähtsusega.
"Kuigi häälte määramise vaidlustamise puhul on võlausaldaja võimalused piiratud, takistab see üksnes võlausaldaja õigust hääletada võlausaldajate üldkoosolekul otsuste vastuvõtmisel, kuid mitte tema kaebeõigust või õigust nõude rahuldamisele. Näiteks võib võlausaldaja esitada kaebuse halduri tegevuse peale, kui haldur on võlausaldajaid ebavõrdselt kohelnud," selgitas Padu.
Riigikohtust öeldi kommentaariks, et väljaspool konkreetset kohtuasja ei saa riigikohus ringkonnakohtute erinevaid nägemusi ühtlustada ning neid määruseid pole küll võimalik vaidlustada, kuid mõne kohtuasja raames jõuab see küsimus tõenäoliselt varem või hiljem ka riigikohtusse.
Laeva Piima pankrotimenetluses suurima osa põllumeeste nõuetest omandanud Varmela Investeeringute OÜ esindaja PwC Legal Eesti vandeadvokaadi Kristjan Mägi sõnul ongi ettevõte esitanud riigikohtule määruskaebuse ringkonnakohtu määruse osale, millega jaotatakse menetluskulud.
Mägi sõnul on sellega loodud riigikohtule võimalus ühtse kohtupraktika kujundamiseks nii pankrotiseaduse rakendussätete kui ka hääleõiguse piirangu regulatsiooni puhul.
"Isegi kui riigikohus asub seisukohale, et konkreetse kaasuse puhul on menetluslikud takistused, mis ei võimalda asja sisulist lahendit häälte määramises muuta, on määruskaebuse esitamisega loodud riigikohtule võimalus obiter dictum'i korras avaldada seisukohta pankrotiseaduse muudatuste ja rakendussätete kohta," ütles Mägi.
Pankrotihaldurite kutsekogu juhatuse esimees, vandeadvokaat Terje Eipre.
  • Pankrotihaldurite kutsekogu juhatuse esimees, vandeadvokaat Terje Eipre.
  • Foto: Andras Kralla
Pankrotiseaduse § 82 lg 8 mõte oli piirata osanikest ja aktsionäridest võlausaldajate hääleõigusi pankrotimenetluses. Eesmärk oli välistada omanike võimalused pankrotimenetluse üle kontrolli haaramiseks, sh fiktiivsete tehingute kaudu võlausaldajaks saades.
Muudatuse tulemusel peeti silmas välistada praktikas sageli esinev probleem, kus omanikest võlausaldajad haaravad võlausaldajaks saades kontrolli pankrotimenetluse üle ning teevad sel viisil endale kasulikke ja teisi võlausaldajaid kahjustavaid otsuseid.
Pankrotimenetluses on häälte jagunemisel erinevate võlausaldajate vahel oluline roll, kuna lisaks halduri kinnitamisele otsustab võlausaldajate üldkoosolek ka võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise, samuti pankrotivara müügiga seonduva, valitakse pankrotitoimkond (teostab kontrolli halduri tegevuse üle) jms.
Kuni kestavad vaidlused häälte arvu määramise üle, pankrotimenetlus sisuliselt seisab, kuid lisanduvad pankrotivara valitsemise kulud ja massikohustused.
Kui kohtud tõlgendavad konkreetset õigusnormi diametraalselt erinevalt, annab see kindlasti impulsi häälte arvu määramise vaidlustamiseks. Samas, kui kohus on lahendi teinud (ükskõik, kelle kasuks või kahjuks), on see ikkagi lahend, mille tulemusel saab hääled määratud ja menetlusega võib sisuliselt jätkata.
Kui mõned esialgu hääli saanud (näiteks esimesel üldkoosolekul) võlausaldajate nõuded ei saa hiljem kohtumäärusega tunnustatud (kohus kinnitab võlausaldajate nimekirjaga tunnustatud nõuded), siis ei saa nad ka enam hääli. Vajadusel saab korraldada uue üldkoosoleku.
Terje Eipre, pankrotihaldurite kutsekogu juhatuse esimees, vandeadvokaat

Seotud lood

Suur lugu
  • 21.01.21, 06:00
Oliver Kruuda kiusab raha ootavaid põllumehi
Põllumehed näevad ärimees Oliver Kruudat skeemitamas Laeva Piima vastu, mis ootab Tere puukfirmaks peetud UP Varude käest saamata jäänud enam kui miljonit eurot.
Uudised
  • 25.02.21, 18:49
Aivo Pärn: see oli piimasõda, mille tulemusena jäi Kruuda Terest ilma
Ärimees Aivo Pärn ütles tema suhtes aegumise tõttu lõpetatud kriminaalmenetluse kommentaariks, et prokuratuuri süüdistusakt oli puudulik ning kogu asja laiem taust oli piimasõjas, mille tulemusel jäi Oliver Kruuda Terest ilma.
Uudised
  • 03.06.21, 06:00
Jahmunud põllumehed jäid seaduse muudatuse tõttu olulises pankrotiasjas häälteta
"See on täiesti absurdne lugu."
Hiljutise pankrotiseaduse muudatuse tõlgendus ringkonnakohtus jättis pikalt piima eest 1,7 miljonit eurot oodanud põllumehed Laeva Piima pankrotimenetluses häälteta, kontrolli haarasid Oliver Kruudaga seotud isikud.
  • ST
Sisuturundus
  • 18.07.24, 11:28
Kulla hind hüppas uute rekorditeni, 2500 dollari tase on käeulatuses
Kulla hind tõusis nii dollaris kui euros uute rekorditeni. Turgude hinnangul on pärast Föderaalreservi juhi Jerome Powelli esmaspäevast sõnavõttu aina tõenäolisem, et keskpank otsustab juba septembris intressimäärasid kärpida. Just see andis lühiajalist pilti vaadates kullale tõuke ületada maikuus saavutatud tipud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele