Artikkel
  • Kuula

    Kohtud tegid risti vastupidised lahendid

    Vastupidiselt Tallinna ringkonnakohtu kolleegidele leidis Tartu ringkonnakohus, et pankrotiseaduse ühte lõiget ei saa võlausaldajatele häälte määramisel laiendavalt tõlgendada.Foto: Andras Kralla

    Tänavu veebruaris hakkas kehtima pankrotiseaduse täiendus, mis käsitleb võlausaldajatele hääleõiguse andmist. Tallinna ja Tartu ringkonnakohtud tõlgendavad täiendust aga täiesti erinevalt ning vastandlikud kohtumäärused on ka jõustunud, sest neid ei saa riigikohtusse edasi kaevata.

    Äripäev kirjutas hiljuti, kuidas pankrotiseaduse muudatuse tõlgendus Tallinna ringkonnakohtus jättis pikalt piima eest 1,7 miljonit eurot oodanud põllumehed tulundusühistu Laeva Piim pankrotimenetluses häälteta. Hääled koos nendega kaasnevate õigustega haarasid Oliver Kruudaga seotud isikud.
    Vaidluse all oli pankrotiseaduse § 82 lg 8, mis ütleb, et kui võlausaldaja on juriidilisest isikust võlgniku osanik või aktsionär, osaniku või aktsionäri tütarettevõtja või on võlausaldaja saanud nõude loovutamise teel võlgniku osanikult või aktsionärilt või osaniku või aktsionäri tütarettevõtjalt kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, ei ole tal hääleõigust.
    Maakohus leidis alul, et kuna pankrotiseaduse § 82 lg 8 sisaldab täpset loetelu isikute suhtes, kellele kuulunud nõuete puhul hääleõigust piiratakse, siis ei ole siin jäetud tõlgendamisruumi võimaluseks hõlmata kõnealuse sätte alla isikuid, kes sellesse loetellu selgesti ei kuulu. Ehk antud juhul siis tulundusühistut.
    Ringkonnakohus aga tõlgendas sätet laiendavalt ja kohaldas seda võlausaldajatele, kes on saanud nõude pankrotivõlgnikuks oleva tulundusühistu liikmelt.
    Sellist tõlgendust kritiseeris teravalt "Eesti pankrotiõiguse isaks" kutsutud TGS Balticu vanempartner Paul Varul.
    TGS Balticu vanempartner Paul Varul.Foto: Andras Kralla
    "Tallinna ringkonnakohus on eksinud ja teinud ebaõige lahendi," leidis ta. Varuli sõnul on pankrotiseaduses antud ammendav loetelu neist, kellele kirjeldatud piirang kehtib. See on oluline võlausaldajate õiguste piirang ja seda ei saa tõlgendada laiendavalt.
    Vastupidine lahend
    Ei läinudki palju aega mööda, kui Tartu ringkonnakohus tegi Sense OÜ pankrotimenetluses häälte määramisel lahendi, milles ei nõustunud Tartu maakohtu seisukohaga, et pankrotiseadust saab laiendavalt tõlgendada ja jätta hääled andmata ka neile juriidilisest isikust pankrotivõlgnikuga seotud isikutele, kes ei kuulu pankrotiseaduse § 82 lg-s 8 selgelt nimetatud isikute hulka.
    Määruskaebuse esitajate põhjendusel on hääleõigus juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses üks olulisemaid ja tähtsamaid võlausaldaja põhiõigusi ja -vabadusi, mistõttu saavad igasugused nimetatud võlausaldaja põhiõiguse piirangud ja riived tuleneda üksnes seaduse tekstist otseselt. Lubamatu on ka seaduse teksti laiendav tõlgendamine ja hääleõiguse piirangu laiendamine seaduses otsesõnu nimetamata muudele juriidilisest isikust võlgnikuga seotud isikutele.
    "Maakohus on küll õigesti tuvastanud piirangu eesmärgina vältida praktikat, kus omanikud võtavad kontrolli pankrotimenetluse üle, kuid piirangu eesmärgist ei saa tuletada haldurile ega kohtule diskretsiooni pankrotiseaduse § 82 lg-e 8 laiendavaks tõlgendamiseks," leidiski Tartu ringkonnakohtus.
    Ehk praeguseks oleme olukorras, kus erinevad ringkonnakohtud on teinud seadusesätte tõlgendamisel vastandlikud lahendid ja mõlemad määrused on jõustunud. Riigikohtusse neid aga edasi kaevata ei saa.
    Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Kristiina Padu ütles, et ühekordne kaebeõigus ehk ainult ringkonnakohtusse kaebamise võimalus on valitud seetõttu, et häälte määramise vaidlused ei jääks menetlust pikalt venitama.
    Riigikohtul on võimalus õiguspraktikat ühtlustada
    Padu sõnul saab riigikohus siiski õiguspraktikat ühtlustada ka n-ö obiter dictum’i korras ehk öeldes midagi sellises kohtuasjas, mis on küll piisavalt seotud, st antud juhul pankrotiasi, kuid kus konkreetne küsimus (häälte määramine) ei ole kohtuasja lahendamisel määrava tähtsusega.
    "Kuigi häälte määramise vaidlustamise puhul on võlausaldaja võimalused piiratud, takistab see üksnes võlausaldaja õigust hääletada võlausaldajate üldkoosolekul otsuste vastuvõtmisel, kuid mitte tema kaebeõigust või õigust nõude rahuldamisele. Näiteks võib võlausaldaja esitada kaebuse halduri tegevuse peale, kui haldur on võlausaldajaid ebavõrdselt kohelnud," selgitas Padu.
    Riigikohtust öeldi kommentaariks, et väljaspool konkreetset kohtuasja ei saa riigikohus ringkonnakohtute erinevaid nägemusi ühtlustada ning neid määruseid pole küll võimalik vaidlustada, kuid mõne kohtuasja raames jõuab see küsimus tõenäoliselt varem või hiljem ka riigikohtusse.
    Laeva Piima pankrotimenetluses suurima osa põllumeeste nõuetest omandanud Varmela Investeeringute OÜ esindaja PwC Legal Eesti vandeadvokaadi Kristjan Mägi sõnul ongi ettevõte esitanud riigikohtule määruskaebuse ringkonnakohtu määruse osale, millega jaotatakse menetluskulud.
    Mägi sõnul on sellega loodud riigikohtule võimalus ühtse kohtupraktika kujundamiseks nii pankrotiseaduse rakendussätete kui ka hääleõiguse piirangu regulatsiooni puhul.
    "Isegi kui riigikohus asub seisukohale, et konkreetse kaasuse puhul on menetluslikud takistused, mis ei võimalda asja sisulist lahendit häälte määramises muuta, on määruskaebuse esitamisega loodud riigikohtule võimalus obiter dictum'i korras avaldada seisukohta pankrotiseaduse muudatuste ja rakendussätete kohta," ütles Mägi.
    Pankrotihaldurite kutsekogu juhatuse esimees, vandeadvokaat Terje Eipre.Foto: Andras Kralla

    Pankrotiseaduse § 82 lg 8 mõte oli piirata osanikest ja aktsionäridest võlausaldajate hääleõigusi pankrotimenetluses. Eesmärk oli välistada omanike võimalused pankrotimenetluse üle kontrolli haaramiseks, sh fiktiivsete tehingute kaudu võlausaldajaks saades.

    Muudatuse tulemusel peeti silmas välistada praktikas sageli esinev probleem, kus omanikest võlausaldajad haaravad võlausaldajaks saades kontrolli pankrotimenetluse üle ning teevad sel viisil endale kasulikke ja teisi võlausaldajaid kahjustavaid otsuseid.

    Pankrotimenetluses on häälte jagunemisel erinevate võlausaldajate vahel oluline roll, kuna lisaks halduri kinnitamisele otsustab võlausaldajate üldkoosolek ka võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise, samuti pankrotivara müügiga seonduva, valitakse pankrotitoimkond (teostab kontrolli halduri tegevuse üle) jms.

    Kuni kestavad vaidlused häälte arvu määramise üle, pankrotimenetlus sisuliselt seisab, kuid lisanduvad pankrotivara valitsemise kulud ja massikohustused.

    Kui kohtud tõlgendavad konkreetset õigusnormi diametraalselt erinevalt, annab see kindlasti impulsi häälte arvu määramise vaidlustamiseks. Samas, kui kohus on lahendi teinud (ükskõik, kelle kasuks või kahjuks), on see ikkagi lahend, mille tulemusel saab hääled määratud ja menetlusega võib sisuliselt jätkata.

    Kui mõned esialgu hääli saanud (näiteks esimesel üldkoosolekul) võlausaldajate nõuded ei saa hiljem kohtumäärusega tunnustatud (kohus kinnitab võlausaldajate nimekirjaga tunnustatud nõuded), siis ei saa nad ka enam hääli. Vajadusel saab korraldada uue üldkoosoleku.

    Terje Eipre, pankrotihaldurite kutsekogu juhatuse esimees, vandeadvokaat
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.