Aasta varasema ligi 25 miljoni asemel oli laevaehitaja käibenumber koroona-aastal 36,7 miljonit eurot ja ka kasum tuli varasemast mitu miljonit suurem, ligi 1,2 miljoni asemel 3,3 miljonit eurot.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?