• Jaga lugu:

    Juhuslik klient süütas lõhketööde gasellis plahvatusliku kasvu

    Viive Tuuna ettevõte Voglers Eesti teostab lõhkamisi Karinu karjääris. Fotol hoiab Tuuna nelja kilogrammi dünamiiti, mis lükatakse sisse eelnevalt puuritud auku.Foto: Andras Kralla

    Eestis lõhketöödega tegelev Voglers Eesti kahekordistas käibe pärast seda, kui sattus juhuslikult peatsete klientide otsa Leedus. Nüüd on siht seatud ka järgmisse riiki.

    Kiirelt kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi jõudnud Voglersi koostöö algas juhuslikult, kui ettevõtte omanik ja juht Viive Tuuna kohtus erialasel foorumil paari Leedu karjääri omanikuga. Viimased kurtsid seniste lõhketööde kehva kvaliteeti ja kõrget hinda.
    Pärast leedukatega kohtumist külastas Tuuna Leedus kohapeal võimalikke partnereid, vaatas tingimused üle ja tegi oma pakkumise. Tuuna rõhutas, et lõhketööde alal tegutsemine ei ole lihtne: näiteks nõudis Leedu seadusandlus ka proovilõhkamist ja ettevõte pidi asukohas omama lõhkematerjaliladu, mille nad koos kliendiga ka ehitasid. Koostöö oli viljakas, sest müügitulu kasvas aastaga sisuliselt kaks korda suuremaks.
    Kuigi kasvu juhtimise kohta on Tuuna sõnul keeruline anda näpunäiteid, toob ta ikkagi esile oskuse mõelda ette. Ta tunnistab, et mõnikord on võimalik kasvu ette näha, nagu näitas pikalt ette valmistatud Leedu projekt. Tuuna meenutas, et juba siis tekkis arusaam vajadusest töötajaid juurde palgata ja välja koolitada.
    Nõudlik tegutsemisala
    Voglersi omaniku sõnul nõuavad lõhkamistööd mitmele tegurile keskendumist. Suuremat pilti arvestades on alati vaja mõelda konkreetsele lõhkamiskohale, geoloogiale, ümbruses olevatele majadele ja ilmale. “Seal on vaja väga aktiivselt kaasa mõelda. Ei saa minna peale lihtsalt rutiiniga, et ah teeme ära,” rääkis ta.
    Kuigi tema hinnangul kurdavad inimesed tihti, et lõhkamine on ohtlik nende majadele, saab vibratsiooni erinevate viidete kasutamisega vähendada. See omakorda muudab tegevuse ohutumaks.
    Peale selle peab tegevusala inimesele sobima ka üldiselt. Näiteks tuleb arvestada välitingimustes töötamisega, samuti on vaja töö lõpetada kellaajast olenemata­. “Kas parasjagu sajab vihma, lörtsi või on porine – klient ootab oma kivi ja me ei saa valida,” märkis Tuuna.
    Oma inimeste üle on Voglersi juht õnnelik, kuna paljud on ettevõttes töötanud pikka aega. “Meil töötavad oma ala fanaatikud,” ütles ta. Lahkujaid on Tuuna sõnul olnud vähe ning seda peamiselt juhul, kui töö ei ole sobinud või tervis ei ole vastu pidanud.
    Lõhkajate tööjõuränne on piiratud
    Kuigi Euroopa-siseselt on võimalik piirideta reisida ja iga liikmesriigi kodanik saab töötada teises liikmesriigis, siis lõhkajate olukord on väga keeruliseks tehtud. Tuuna rääkis, et praegu ei ole lõhkamisekspertidel võimalik tööjõurände korras kohe teise riiki tööle asuda: ­esmalt peab hoopis sihtriigis läbima kursused, tegema eksami ning saama load ja litsentsid. Probleemi on üritatud lahendada juba aastaid.
    Leedusse laienemine möödus aga hõlpsamini. Tuuna rääkis, et sinna laienemine möödus hästi, kuna sealsed ametkonnad kiitsid heaks eestlaste vastavad dokumendid ja tunnistused. Selleks võtsid Leedu ametkonnad ühendust Eestis tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametiga.
    Tuuna rääkis, et kui tööjõurände muret ei oleks, siis oleks ka Voglers Eestil rohkem võimalusi Euroopasse laieneda. Ettevõtte praegune eesmärk on laiemalt kanda kinnitada Baltikumi lõhketööde turul. Tegeletakse Läti suunaga, ent plaanid on veel algusjärgus.
    Leetu sisenemine võttis Tuuna sõnul aega 2–3 aastat, sarnane perspektiiv on ka Lätti laienemisel. Kas aga käive ka Lätis hüppeliselt kasvab, sõltub juba kliendist. “Kui saame kohe väga suure kliendi, siis kindlasti,” lisas ta.
    Enne Voglers Eesti omanikuks ja juhiks saamist oli Viive Tuuna lõhketööde eest vastutav isik, tänapäevase ametikoha nimetusega lõhkematerjali käitlemise korraldaja.Foto: Andras Kralla

    Materjalide hind tõmbas hinge kinni

    Voglers Eesti segab oma lihtlõhkeaine ise. Viive Tuuna sõnul on nende põhitooraine amooniumnitraadi hind küll käinud suurtes kõrgustes, aga ka allapoole tagasi tulnud.

    “Lootus on, et see hind ei jää sinna, kuhu on praegu teel,” ütles ta. Lõhkematerjalide ja toorainete hinnatõus on Tuuna sõnul olnud märkimisväärne, jäädes suurusjärku 40–50%. “Aastataguse ajaga võrreldes see kohati lööb lausa jalad alt, siin ilmselt hinnatõusust ei pääse,” lisas ta. Tavapäraselt on ettevõte aasta kaupa hinnad fikseerinud, ent praegu on klientidele mõista antud, et nad peavad midagi ette võtma.

    Poolnaljaga õpitud keel viis juhiks

    1995. aastal korraldas AS Kunda Nordic Tsement konkursi, et teostada lõhketõid. Selle võitis Rootsi mäetööstusettevõte Voglers Bergteknik AB.

    Viive Tuuna teekond Voglers Eesti OÜs algas võrdlemisi ebatavapäraselt. 1996. aastal alustas ta ettevõttes tõlgi ja osaliselt raamatupidajana. Rootsi keelt juhtus ta aga poolnaljaga õppima naiskooris ja seejärel täiendas ennast Rootsi rahvaülikoolis. „Rootsi keel alguses on muidugi lihtne. Hiljem, kui juba oskad rohkem kui kolm sõna kokku panna, on keeruline,“ rääkis ta.
    Pärast rootsi keele omandamist oli Tuuna juba lõhketööde eest vastutav isik, tänapäevase ametikoha nimetusega lõhkematerjali käitlemise korraldaja. Nüüdseks on ta pikalt olnud ettevõtte juht ja omanik.
    Rootslased müüsid ettevõtte eestlastele kahes osas. Voglers Eesti kuulub praegu 100protsendiliselt Prinkeni OÜ-le, millest 51 protsenti kuulub Viive Tuunale ja 49 protsenti Steenwerter OÜ-le. Steenwerter OÜ ainuomanik on Andres Männart.

    Gaselliliikumine ja Gaselli Kongress

    2021. veebruaris ilmunud Gaselli TOPi jõudis 1467 kiiresti kasvavat ettevõtet, Voglers Eesti OÜ jõudis Gaselli TOPi esimest korda ja saavutas 291. koha.

    Äripäeva Gaselli TOPi lähteandmed on ettevõtte müügitulu ja ärikasum enne makse aastatel 2017, 2018 ja 2019. 2017. aasta müügitulu peab olema vähemalt 100 000 eurot ja aastatel 2017–2019 kasvama käive ja ärikasum vähemalt 50%.

    Järgmine Gaselli TOP ilmub 17. veebruaril 2022.

    16. veebruaril 2022 toimub kiiresti kasvavate ettevõtete inspiratsiooniüritus, kuhu on oodata ligi 500 gaselli. Laval räägivad oma inspireeriva loo tippkokk ja innovaatilise toiduteenuse Clean Kitchen asutaja Orm Oja, kolmekordse gasellettevõtte Ulakas Kaunitar omanik ja vallatu pesupoe-butiigi perenaine Kirki Kubri, suurettevõtja Jüri Mõis, lavastaja ja meespeaosatäitja auhinna laureaat Priit Võigemast ning teised säravad esinejad. Vaata kava siit: https://gasell.aripaev.ee/

    Gaselliliikumist toetavad TalTechi majandusteaduskond ja Coop Pank.

    Täispikka intervjuud Viive Tuunaga saab kuulata siit:
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Raivo Kokser: ettevõtlust hävitavatest vaktsiinipassidest tuleb loobuda
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
Tark planeerija kasvab miljonäriks
Oma kodu ostmise soovist ja teiste rahaasjade juhtimisest välja kasvanud investeerimispisik on toonud Kadri Mäsaku sinnamaale, et tal on abikaasaga ligemale miljoni euro suurune investeerimisportfell, mis on toonud mõlemale finantsvabaduse.
Oma kodu ostmise soovist ja teiste rahaasjade juhtimisest välja kasvanud investeerimispisik on toonud Kadri Mäsaku sinnamaale, et tal on abikaasaga ligemale miljoni euro suurune investeerimisportfell, mis on toonud mõlemale finantsvabaduse.
Rimi tõstab rekordiliselt palka, olles valmis enamakski
Käesoleva aasta alguses on Rimi otsustanud teha ajaloo suurima palgatõusu kõigile oma töötajatele, ütles Rimi ostudirektor Maris Rannus.
Käesoleva aasta alguses on Rimi otsustanud teha ajaloo suurima palgatõusu kõigile oma töötajatele, ütles Rimi ostudirektor Maris Rannus.
Raadiohommikus ükssarvik, riskiraha ja kuidas leida töötajaid, kui neid ei ole
Äripäeva raadio hommikuprogrammis teeme reedel juttu riskantsetest ja kiiresti arenevatest valdkondadest ning nende võimalustest. Samuti ühest kallist veast, mille investorid enda teadmata sel aastal teha võivad.
Äripäeva raadio hommikuprogrammis teeme reedel juttu riskantsetest ja kiiresti arenevatest valdkondadest ning nende võimalustest. Samuti ühest kallist veast, mille investorid enda teadmata sel aastal teha võivad.