Eesti loobub Vene gaasist

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja Soome majandusminister Mika Lintilä leppisid kokku, et Soome ja Eesti rendivad ühiselt veeldatud maagaasi (LNG) ujuvterminali, mis asub tagama kahe riigi gaasi varustuskindlust.

Katari veeldatud maagaasi ehk LNG tootja Qatargasi suured gaasilaevad hakkavad sõitma Klaipeda sadamasse, kirjutab Verslo Žinios.

Vene vägede brutaalne käitumine Ukrainas on andnud Euroopa liidritele tõuke karmimate sanktsioonide kehtestamiseks. Sellega astutakse ka esimesi samme Venemaa nafta- ja gaasitarnete piiramise poole, rääkis välisministeeriumi ekspert Erki Kodar.

Tänased sanktsioonid Vladimir Putini sõjamasinat seisma ei pane ja selleks oleks vaja Venemaa täielikku välja lõikamist nii lisaks kaubandusele ka finants- ja energiaturust. Viimane annab ligi 40% idanaabri eelarvest. Seda ega ei juhtu, leiab energiaekspert Raivo Vare, sest Euroopa riikide sõltuvus Vene energiakandjatest on niivõrd suur ja takistab ka mõteviis.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.