Sõja algusest toimunud koondamiste põhjus pole veel sõda
Alates Venemaa laiaulatuslikust sõjalisest sissetungist Ukrainasse on töötukassat kollektiivsest koondamisest teavitanud üheksa ettevõtet, kuid ühelgi juhul pole seni põhjuseks toodud sanktsioonide mõju või seetõttu katkenud ärisidemeid.
Töötukassa jälgib olukorda tööturul ja on valmis ka töötuse kasvuks.
Foto: Liis Treimann
Töötukassa kommunikatsioonijuhi Annika Koppeli sõnul on sanktsioonidel, kaubavahetusel Venemaaga ning sellega seonduvatel põhjustel mõju majandusele ja tööturule kindlasti olemas, kuid millal see mõju avaldub ja kui suur see on, on täna keeruline öelda. „Aga me jälgime olukorda ja oleme valmis ka töötuse kasvuks.”
Veebruari andmetele tuginedes võib öelda, et Eesti kaubavahetuse puudujääk osutus aegade suurimaks, kuid selles pole veel sees Ukraina sõja mõjusid, märkis statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura.
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport veebruaris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 18% ning import 35%. Impordi kasvu mõjutas oluliselt elektrienergia ja mineraalsete kütuste sisseveo suurenemine.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?