Uus siseministri määrus tekitab idusektoris ärevust

Kui praegune kvoodipõhine töörände poliitika jätkub, siis peavad ettevõtjad juba lähiajal esitama endale valusa küsimuse – kas teha kasvuplaanides allahindlusi või pühkida kodumaa tolm jalgadelt?

Ministeeriumid jõudsid pikalt koridorides rännanud välismaalaste seaduse muutmise ettepanekutes kokkuleppele ning pakuvad tööjõupuuduse lahendamiseks suurima leevenduse tehnoloogiafirmadele.

Tööjõudu napib enamikul tegevusaladel ja see on Eesti arengu lähiaja suurim takistus, leiavad kolmapäeval Äriplaani konverentsil lavale astuvad tippettevõtjad, kellel on nii riigile kui ka teistele ettevõtjatele välja pakkuda mitu mõtet, kuidas olukorda parandada.

Aina keerulisem on väita, et tööjõupuudus Eestis puudutab vaid mõnda valdkonda. Välistööjõud oleks hea lahendus, kuid piiri tagant värbamine on keerukas, kirjutavad Soraineni tööõiguse eksperdid Maria Plahhotnikova ja Pirkko-Liis Harkmaa.

Ettevõtte kasv, äristrateegia muutused ja töötajate kasvavad ootused esitavad kontorite sisustamisele aina uusi väljakutseid. Paraku ei suuda paljud ettevõtted nende muutustega sammu pidada. Sageli ei märgata, et kontor ei toeta enam seda, kuidas inimesed tegelikult töötavad. Sisekujundajad näevad seda iga päev – ruumid justkui toimivad, aga nende tegelik potentsiaal jääb kasutamata. Just selle lisaväärtuse leidmine ongi see, millega sisekujundajad ettevõtteid toetada saavad.