Asjatundjad: välistööjõu värbamine on täis karisid
Aina keerulisem on väita, et tööjõupuudus Eestis puudutab vaid mõnda valdkonda. Välistööjõud oleks hea lahendus, kuid piiri tagant värbamine on keerukas, kirjutavad Soraineni tööõiguse eksperdid Maria Plahhotnikova ja Pirkko-Liis Harkmaa.
Eestis asuva tööandja Singapuris või Indias resideeriva potentsiaalse töötajaga töövestluse läbiviimisest on saanud nii mõnegi äriühingu tööjõu värbamisprotsessi tavaline osa. Eestisse välismaalt, olgu siis mõnest teisest Euroopa Liidu liikmesriigist, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist või Šveitsi Konföderatsioonist, tööle tulemiseks näevad õigusaktid ette mitut võimalust.
Siseminister Kristian Jaani tõdes, et sisserände kvoot 0,1% pärineb 90ndatest ja tuleks arutada, kuidas seda muuta nii, et tööjõu puuduses vaevlevad ettevõtetel elu kergemaks läheks.
„Kui ettevõtte soov on tulevikus äri edasi ajada, ja vähesed ettevõtted on üles seatud vaid paariks aastaks, siis jätkusuutlikkusega lihtsalt peab tegelema,“ rõhutab Paulig Grupi turunduse valdkonna juht Mariell Toiger.