• OMX Baltic−0,37%293,15
  • OMX Riga0,1%911,69
  • OMX Tallinn−0,55%1 901,06
  • OMX Vilnius−0,26%1 264,33
  • S&P 5000,53%6 664,01
  • DOW 300,52%46 190,61
  • Nasdaq 0,52%22 679,98
  • FTSE 100−0,86%9 354,57
  • Nikkei 225−1,44%47 582,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%94,9
  • OMX Baltic−0,37%293,15
  • OMX Riga0,1%911,69
  • OMX Tallinn−0,55%1 901,06
  • OMX Vilnius−0,26%1 264,33
  • S&P 5000,53%6 664,01
  • DOW 300,52%46 190,61
  • Nasdaq 0,52%22 679,98
  • FTSE 100−0,86%9 354,57
  • Nikkei 225−1,44%47 582,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%94,9
  • 17.10.22, 14:50

Advokaat: kortermajas tegutsev äriühing ei saa olla riigi universaalteenuse tarbija

Universaalteenuse tarbija on kodutarbija ja isik, kes ostab elektrienergiat selle edastamiseks ja müümiseks kodutarbijale. See tähendab, et universaalteenuse tarbijaks saab olla ka korteriühistu, kuid seda vaid ulatuses, milles elektrienergia edastatakse kodutarbijatele ja mitte näiteks kortermajas tegutsevatele äriühingutele, selgitab Wallessi vandeadvokaat ja energiaõiguse valdkonna juht Edgar-Kaj Velbri.
Wallessi partner, vandeadvokaat ja energiaõiguse valdkonna juht Edgar-Kaj Velbri.
  • Wallessi partner, vandeadvokaat ja energiaõiguse valdkonna juht Edgar-Kaj Velbri.
  • Foto: Kristjan Kruuser
Äripäeva erileht Korteriühistute eri ilmus neljapäeval, 20. oktoobril.

Seotud lood

Uudised
  • 17.10.22, 15:16
Mis juhul tasub korteriühistul teha ühisostuleping ehk kortermaja rahval teha nn elektrikolhoos?
Elektrilevi andmetel on Tallinna korteriühistutes elektrienergia üksikostuleping kasutusel ligi 5500 hoones, ühisostulepinguga on hinnanguliselt ligi 1300 korteriühistut. Võrdleme, kuidas üks või teine leping korteriomaniku elektriarve suurust mõjutab ja mis on erijuhud.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele